Vana Testamendi kaanon: Joona

Avaldatud 7.10.2017, autor Andres Ploompuu, allikas Meie Aeg

Vana Testament ja selle mitmepalgeline, vahel vastuoluline ja raevukas iseloom on tekitanud selle raamatute lugejates hulgaliselt küsimusi, emotsioone ja isegi vastumeelsust. Vahel on kaanonis kirjeldatu liiga verine, vahel jällegi arusaamatult keeruline või liigselt poeetiline. Palju lihtsam on lugeda neid Piibli osasid, mis meid paremini kõnetavad ning kuidagi arusaadavamad ja loogilisemad tunduvad.

Teisest küljest vaadatuna juhtub vahel ka nii, et mõni lugu on meile nii tuttavaks saanud, et me ei oskagi neid teistmoodi vaadata kui ainult meile omaseks saanud viisil. Nii võib aga kaduma minna suurem lugu, mida me varem võib-olla näha ei osanud.

Newboldi kolledžis Vana Testamenti õppides kogesin just seda, et ka vana lugu, hästi selgeks õpitud lugu, võib kanda palju mitmekülgsemat ja kõnetavamat tähendust, kui seda uuesti, ajaloolist konteksti arvestavalt vaadata. Samuti leidsin, et keerulisena tunduv võib loogiliselt lahti hargneda ning poeesia oma värvikate kõnekujunditega (metafooridega) lihtsustab selle lahtimõtestamist, mida muidu sõnadesse panna polekski ehk võimalik.

Vanas Testamendis on hulgaliselt kõnekaid ja värvikaid raamatuid ning veelgi huvipakkuvamaid tegelasi, kes kipuvad Piibli rikkalikus maailmas taustale ära kaduma. Sellepärast võtsingi järgneva aasta jooksul eesmärgiks taastutvustada Vana Testamendi valitud raamatuid, sest ilmselt kõiki me aasta jooksul käsitleda ei jõua. Julgustan teid võimalusel neid raamatuid ka ise lugema ning loetut värske pilguga vaatama. Minu eesmärk ning lootus on, et need lühitutvustused ja kokkuvõtted aitavad teil taasavastada raamatute peategelaste maailma, avada nende sisu ehk mõne uue nurga alt, mida te pole osanud varem näha, ning eelkõige hoomata keerukuse asemel kõikides lugudes peituvat õppetundi.

Ma alustan Vana Testamendi prohvetite raamatutest ning selle ühest omalaadsemast ja ühtlasi vastuolulisemast prohvetist, keda juba lapsedki hästi tunnevad. Tema nimi on Joona.

Miks alustada just Joona raamatust? On ju tegemist kõigest neljapeatükilise, lühikese, kuid ilmeka looga jonnakast mehest, kes tõrkus Jumala korraldust täitmast. Mida erilist see väike raamat endas kätkeb, et just sellega alustada?

Joona raamat on hea näide sellest, et ükski Vana Testamendi prohvet pole emotsioonitu, isikupäratu, masinlik või erapooletu tegelaskuju, kes sõnakuulelikult, kahtlustamata ja kõhklemata Jumala korraldusi täidab. Vastupidi. Kõikide prohvetite isiklik elu, tunded, mõtted, soovid, unistused on otseselt ja läbipõimunult seotud nende kutsumisega. Sellepärast on ka Joona raamat rohkem lugu prohvetist nimega Joona kui prohvetikuulutustest või suurest linnast Niinevest, kuhu Jumal Joona läkitas. Joona lugu on Jumala ja prohveti vaheline lugu, kus tuleb ilmsiks prohveti loomus ja ka Jumala loomus.

Kes oli prohvet Joona?

Nii Joona 1:1 kui ka 2Kn 14:25 identifitseerivad teda kui Amittai poega, kes oli pärit Gat-Heeferist, mis asus alam-Galileas, umbes viie kilomeetri kaugusel Naatsaretist. Ilmselt elas ja tegutses ta 8. sajandi alguses eKr. Veelgi olulisem on aga see, et nii Kuningate raamatus, Joona raamatus kui ka Jeesuse enda sõnade kohaselt (Mt 12:39–41) oli ta prohvet. See omapärane prohvet oli oma mõtlemiselt üpris isepäine. Isegi siis, kui ta oli nii-öelda sõja kaotanud, võitles ta edasi (vt Jn 4:1–11). Ilmselgelt igatses Joona näha Jumala karistust, samal ajal kui Jumal otsustas olla armuline. Tekib õigustatud küsimus: kas keegi saab olla Jumala prohvet, kui ta pole ühel arusaamisel sellega, mida mõtleb Jumal? See kõnekas lugu võiks meidki panna ümber hindama prohveti rolli kui sellist.

Miks kirjutati Joona raamat?

Nagu sai juba öeldud, keskendub raamat prohveti karjääri kirjeldamisele. Huvitaval kombel on kogu raamatus vaid üks kirjakoht/lause (Jn 3:4), mida võib pidada prohvetlikuks ettekuulutuseks – seda on loomulikult äärmiselt vähe. Kuid sellest hoolimata on raamatu sõnum väga mitmekülgne ja võimas. Toon siinkohal välja paar huvitavamat tähelepanekut:

Vanas Testamendis võib prohveteid jagada eelklassikalisteks ja klassikalisteks. Eel­klassikalised prohvetid andsid Jumala sõnumi edasi otse kuningatele ja nende õukondadele, samas kui klassikalised prohvetid kõnelesid ühiskonna kõigile kihtidele. Joona esindab nii-öelda üleminekut ühest teise. Ta kuulutas Jumala kohut kogu Niineve rahvale, kuid lõpuks jõudis sõnum ka kuningani.

Mitmete varasemate Vana Testamendi prohvetikuulutuste puhul ei näi olevat võimalik Jumala kohtuotsust muuta. Jumal võib oma otsust kahetseda, kuid inimeste kahetsus Jumala kohtuotsust ei muuda. Isegi kuningas Taaveti abielurikkumise kahetsus (2Sm 12) ei tühistanud karistust. Aabrahami palve ei suutnud päästa Soodomat, Ahabi kahetsus ainult lükkas karistust edasi (1Kn 21:27–29). Kuid Joona raamatus tuleb ilmsiks sõnum, et kahetsusele võib järgneda halastus, ja pealegi paganatele.

Miks siis kirjutati Joona raamat, kui Joona ise nii vastumeelselt Jumalast antud ülesannet täitis? Mida soovib selle raamatu autor meile öelda? Raamatut lugedes saavad kiiresti selgeks mitmed olulised motiivid, mis illustreerivad hästi autori teoloogilist huvi. Näiteks on Jumal Joona raamatus selgelt kõrgeim ning sõltumatu isik, valitsedes üksikisikuid (Joona), rahvaid (suur linn Niineve), loodust (kiikajonipuu), lisades ka paganad Jumala armu alusteks. Selline tugev teoloogiline sõnum tõstab esile kõikvõimsa Jumala sügava mure oma eksinud loomingu suhtes. Joona loo taustal eristub Jumala loomus.

Niisiis võib kokkuvõtvalt öelda, et Joona personaalne lugu on kirjutatud selleks, et anda edasi loo teoloogiline sõnum ning aidata sellega kirjeldada Jumala olemust. Ja tasakaalustavalt toob Joona isik esile narratiivi inimliku poole.

Joona teisest peatükist leiame Joona tänupalve kala kõhus. Paradoks on ilmne: Joona peab ennast kala kõhus olles juba pääsenuks ning on Jumalale Tema osutatud armu suhtes tänulik, kuid neljandas peatükis on Joona igati nördinud ja pettunud, kui Jumala armu osaliseks said ka teised ehk Niineve elanikud. Teiste sõnadega: me tahame ise armu saada, kuid pole valmis teistele armu andma.

Joona raamatu suurim kangelane

Loomulikult on selle loo suurim kangelane Issand Jumal ise. Tema kontrollib kogu sündmustikku. Issand tõstis merel kange tuule (1:4); Issand saatis ühe suure kala, et see neelaks Joona (1:17); Issand käskis kala (2:11); Jumal kahetses kurja, mis Ta oli lubanud teha (3:10); Jumal käskis taimel kasvada (4:6); Jumal saatis ussi (4:7); Jumal saatis kõrvetava idatuule (4:8). Tema võim ulatub looduse, prohvetite ja paganate üle. Ta on sõltumatu nii kohtumõistmises kui ka armu andmises. Jumala võimuses on oma kohtuotsusele kirjutada ka sõnad „ei tee seda“ (Jn. 3:10).

Kuigi Jumal on Joona raamatu suurim kangelane, ei jää Joona siiski häbisse. Joona iseloom ja käitumine jätavad meie kui lugejate jaoks ilmselt soovida, kuid peab meeles pidama, et Jumala jaoks oli ta sobiv sõnumiviija. Isegi Jeesus viitas temale kui prohvetile. Vast võime sellest järeldada, et Jumal valib endale prohveteid sealt, kust Temale vajalik ja sobilik. Et Jumala tööriistaks saada, ei pea olema küps ja eeskujulik kristlane. Jumala arm ulatus mitte ainult Niineve üle, vaid ka Joona üle.


Kas teadsid, et

  • Joona heebreakeelne nimi tähendab „tuvi“.
  • Joona isa nimi Amittai tähendab „tõde“.
  • Joona on ainus prohvet, kellega Jeesus ennast võrdleb (Mt 12:39–41).
  • Joona on üks Vana Testamendi 12. väiksest prohvetist.
Jaga Facebookis
Loe seotud teemal
Veel samalt autorilt
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat