Kogemuste kotike: Kas meil on lühikese käe või kurdi kõrvaga Jumal?

Avaldatud 27.6.2018, autor Eha Lobjakas, allikas Meie Aeg

Kas sa oled kunagi palvetanud mõne asja pärast ja kogenud, et see ei lahene – justkui oleks Jumal kodunt ära. Või on sul jätkuvalt tunne, et kusagil hoitakse lahendusi kinni. Palud ja palud ja ei midagi. Kuni sa mõistad, et sina ise hoiadki lahendusi kinni. Jumala Sõnast loeme: „Vaata, Jehoova käsi pole päästmiseks lühike ega ole ta kõrv kuulmiseks kurt, vaid teie süüteod on teinud vahe teie ja teie Jumala vahele, teie patud varjavad tema palge teie eest, sellepärast ta ei kuule!“ (Js 59:1,2) Patt seisab meie ja Jumala vahel ja patu tõttu on Jumala pale varjatud ning kogu selle hapu olukorra lahenduseks on üks sõna, mille kasutamine on Jumala prohvetitele kõigil aegadel valu ja kannatusi valmistanud, sest see sõna ajab patuse marru. See sõna on loomulikult MEELEPARANDUS. Patt võib olla mõni tegu, aga see võib olla ka suhtumine, nagu järgmisest loost loeme, kuid igal juhul on meeleparandus see, mis kõrvaldab meie ja Jumala vahel oleva patu, ning me saame aru, et Jumala käsi on piisavalt pikk sekkumaks kõigisse meie olukordadesse ja Ta kuuleb palveid!

Tahan teiega jagada kogemust, kuidas Jumal muudab meie südame hoiakute kaudu olukordi ja lahendab neid.

Aastaid tagasi soetasime abikaasaga traktori. Eesmärgid olid suured. Plaan oli hakata sellega koduses majapidamises toimetama ning lisaraha teenimiseks ka teistele teenust osutama. Üsna pea sai selgeks, et see plaan ei õnnestu ei nüüd ega tulevikus. Kõige kurvem oli see, et sellist suurt ostu tehes ei küsinud me kumbki abikaasaga mitte kordagi Jumala nõu.

Aeg muudkui läks ja hoovil kasutult seisev traktor oli suureks etteheiteks silme all. Rahulolematus, pidev süüdistamine ja etteheited nii enda kui abikaasa aadressil olid igapäevased. Müügikuulutus oli kuude viisi üleval, kuid keegi ei helistanud ega tundnud huvi, pakkusime traktorit ise ka inimestele, kes olid ostusoovi avaldanud, kuid ka see ei andnud tulemusi. Kõik jätkus vanaviisi.

Mingil hetkel sain aru, et ma ei taha enam elada pidevas süüdistamises, etteheidetes ja hakkasin otsima Jumalalt abi, et ma saaksin südamesse andestava meelsuse ja rahu. See oli minu isiklik palvevõitlus Jumalaga. Tundsin, et olin saanud Jumala abiga enda sees asjad korda. Abikaasa ei teadnud sellest midagi. Ühel päeval otsustas abikaasa, et tema paneb müügikuulutuse üles, proovides ka seda olukorda kuidagi uuesti lahendada. See oli vaid loetud tundide küsimus, kui helises telefon ja meesterahvas ütles, et tema ostab selle traktori ära ja seda vaid kolme kuulutusele lisatud pildi põhjal. Samal päeval tasus ta käsiraha ning paari tunni pärast kogu ülejäänud summa. Lisaks korraldas ta ise traktori transpordi. Ma lihtsalt seisin ja imetlesin, kuidas Jumal olukorra lahendas. Ma tean täpselt, et lahendus tuli siis, kui mina olin loobunud süüdistustest, etteheidetest ja olin saanud sellest vabaks. Sain sellest ka hiljem abikaasale rääkida, kes samuti tunnistas, et see lahendus tuli vaid tänu Jumala sekkumisele.

Koguduseliige

Kui sinu elus toppavad asjad ja sinagi tajud justkui oleks Jumala käsi lühike või kõrv kurt, siis võibolla ongi olukorrad kinni selle sama palju pahandust põhjustava sõna MEELEPARANDUS taga. Neil päevil räägitakse tavalisest enam Ristija Johannesest ning osa kristlasi arvab, et meie jaanipäev ongi tema sünnipäev, kuna ta oli ju Jeesusest kuus kuud vanem. Kuna Jeesus ei sündinud jõuluajal, ei sündinud ka Ristija Johannes jaanipäeval, kuid see ei vähenda tema kuulutuse olulisust. Jumala Vaim juhtis suured rahvahulgad Jordani äärde, kus Johannes kuulutas oma meeleparanduskuulutust, Jumala Vaim tõi inimesed patu tundmisele ning pani nende südamesse igatsuse meeleparanduse järele. Tänagi on Jumalal sama plaan ja igatsus juhtida meid oma pattu tundma ja meelt parandama, et meie ja Jumala vahel poleks midagi ja miski ei varjaks meie eest Tema palet. 

Kui asjad toppavad, saame järgida Piibli nõuannet Jesaja 1:18: „Tulge nüüd ja seletagem isekeskis ...“ Me kõik võime tulla Jumalaga asju seletama. Ühest sellisest seletama õppimise loost lugesin ma internetist ja nagu internetist leitud lugudega ikka, siis ma ei tea selle loo autorit. Aga see ei vähenda õppetunde, mida me sellest loost võime leida.

Üks naine palus kohalikul pastoril külastada oma voodihaiget isa ning temaga palvetada. Kui pastor kohale jõudis, leidis ta mehe patjade najal voodist lamamast. Mehe voodi kõrval oli tühi tool. Pastor oletas, et vanamees oli tema külaskäigust teadlik. 

„Ma arvan, et te ootasite mind,“ ütles ta. 

„Ei, kes te olete?“ ütles vana mees.

Pastor ütles talle oma nime ja märkis: „Ma nägin tühja tooli ja järeldasin, et te teate, et ma tulen.“

„ Oh, jah, see tool,“ ütles voodihaige mees. „kas te paneksite, palun, ukse kinni.“

Hämmastunult sulges pastor ukse.

„Ma pole sellest kellelegi rääkinud, isegi oma tütrele mitte,“ ütles mees. „Kuid ma pole kogu elu teadnud, kuidas palvetada. Kirikus kuulasin, kui pastor palvest rääkis, kuid see ei jõudnud mulle kohale ja ma lõpetasin oma palvetamise katsed ära, kuni kord neli aastat tagasi ütles mulle mu parim sõber: “Johnny, palve, see on ju lihtne, see on lihtsalt jutuajamine Jeesusega. Proovi näiteks nii, et sa istud toolil ja asetad enda vastu ühe tühja tooli ning näed usus Jeesust selles toolis istumas. Ja siin pole midagi tontlikku, sest Jeesus lubas alati meiega olla. Ja siis lihtsalt räägi Temaga samuti nagu sa praegu minuga räägid.“

“Nii ma siis proovisin seda ja see meeldis mulle ning ma teen seda iga päev mitu tundi. Ma olen sellega siiski ettevaatlik, sest kui mu tütar näeb mind tühja tooliga rääkimas, võib ta saada närvišoki või viia mind mõnda kinnisesse asutusse.“ 

See lugu liigutas pastorit ning ta julgustas meest samal kursil jätkama. Mehed palvetasid koos, pastor võidis haiget õliga ning läks tagasi kirikusse.  

Kaks päeva hiljem helistas pastorile selle mehe tütar ja teatas, et isa suri sellel pealelõunal. 

„Kas ta suri rahus?“ küsis pastor. 

„Jah. Kui ma kella kahe paiku kodunt lahkuma hakkasin, kutsus ta mind oma voodi juurde, ütles, et ta armastab mind ja suudles mind põsele. Kui ma tunni aja pärast tagasi tulin, leidsin ma ta surnuna. Kuid Tema surma juures on midagi kummalist. Ilmselt oli isa just enne surma end voodist üles upitanud, sest tema pea puhkas tema voodi kõrval oleval toolil. Mis te sellest arvate?“

Pastor pühkis oma silmist pisarad ja ütles: „Ma soovin, et me võiksime kõik nii minna.“

Autor teadmata

Kuidas on sinu palveeluga? Kas sina oled saanud Jeesusega lähedase suhte? Ka sa usud, et Ta ongi tõesti Püha Vaimu läbi sinu elus kohal ja soovib olla sinu elus osaline? Kui Jeesus jüngreid oma lahkumiseks ette valmistas, lubas Ta jälle nende juurde tulla ning Ta ei mõelnud sealjuures oma tagasitulemisele aus, vaid oma nähtamatule kohalolule Vaimus, mida nad kõik pidid kogema siin maal juba enne Tema tagasitulekut taeva pilvedel.

Nelipühapäev tegi selle lubaduse tõeks, sest nüüd tundsid nad kõik üheaegselt Jeesuse väga isiklikku ligiolu ega pidanud selle kogemiseks Teda ihulikult otsima. Seesama võimalus on meilgi täna ja sõltumata palvekohast või palveasendist võime me Temaga „isekeskis seletada“ ning kasvada Temaga nii kokku, et Ta viib oma tahte ellu meis ja meie kaudu. 

Meil ei ole lühikese käe ega kurdi kõrvaga Jumal, vaid vägev Jumal, kes saab ja tahab aidata ning oma laste elus osaleda! Ega Ta muidu poleks meid ostnud oma vere hinnaga?

Jaga Facebookis
Loe seotud teemal
Veel samalt autorilt
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat