Adventkogudus on igasuguse kuritarvitamise vastu

Avaldatud 1.10.2018, allikas Adventist Review

„Me ei peida oma pead liiva alla, nagu poleks kuritarvitamist olemas,” ütles Põhja-Ameerika divisjoni (NAD) pastorite ühenduse juht Ivan Williams divisjoni korraldatud konverentsi End It Now avapäeval, 24. septembril.

Kahepäevane konverents toimus NADi peakorteris. Selle eesmärk oli varustada pastoreid, õpetajaid, vabatahtlikke, koguduse ametnikke ja liikmeid teadmiste ja vahenditega selleks, et aidata panna piir kuritarvitamisele oma mõjupiirkonnas. Konverents oli osa koguduse kampaaniast enditnow (lõpeta see nüüd) ning sel esines palju oma ala asjatundjaid koguduse juhtkonnast ja advokaatide seast, oma lugu jagasid naised, kes on kuritarvitamist isiklikult kogenud.

„See on meie iga-aastane sündmus, kus on erinevaid esinejaid ja erinevaid teemasid, sest me teame, et ühekordsest kuulamisest ei piisa,” ütles NADi naispastorite ühenduse abijuht ja konverentsi korraldaja Erica Jones. „Me peame endile seda teemat kogu aeg meelde tulematama ja pidevalt tuleb esile uut informatsiooni.”

Ettekandeid näidati otseülekandes Facebooki Ja YouTube’i kaudu, nii et kogu divisjoni liikmed ja inimesed mujaltki saaksid saata küsimusi ja saada osa konverentsi materjalidest.

Ingliskeelse programmi avas NADi peasekretär Alex Bryant, kes rõhutas adventkoguduse seisukohta kuritarvitamise suhtes. Peasekretärina on Bryant divisjoni seisukohtade ja tööjuhiste koostamise, levitamise ja kujundamise juures.

„Kogudus ei tolereeri mingisugust kuritarvitamist, olgu see füüsiline, seksuaalne, emotsionaalne või vaimne,” ütles Bryant. Ta sõnas, et selle seisukoha aluseks on uskumus, et inimesed on loodud Jumala näo järgi ja kui me kohtleme teist inimesest halvasti, kohtleme seega halvasti Jumalat.

„Meil on Jumalast antud korraldus töötada nende kaitsmise nimel, kes on meie ümber. Seega, meie tööjuhised, meie õpetused peaksid olema välja töötatud nii, et need kaitseksid haavatavaid, kaasa arvatud lapsi, abikaasasid ja inimesi, kes on hetkel kuritahtlikus suhtes,” ütles Bryant.

Drew teoloogilise seminari kristliku sotsiaaleetika professor Kate Ott rääkis tervete piiride kehtestamisest, eriti usukogukondades. Ta sõnas, et kuigi tööjuhised ja seadused aitavad neid piire jõustada, on siiski tarvis rohkem.

„Usuasutused ei seisa väljaspool ilmalikke seadusi, ja ei tohikski seista. Me peaksime hoopis seadma kõrgemad standardid,” sõnas Ott. „Me oleme hoolimise, usalduse, austamise ja õigluse kogukonnad. Me peaksime ütlema: „Seadus ei lähe piisavalt kaugele. Mida saaksime veel ette võtta?”."

„Usukogukondades on moraalne vastutus ja võimekus reageerida õiglaselt ja ausalt. Me suudame seda teha,” ütles Ott.

„Mitte midagi tegemine ei ole hea lahendus,” sõnas adventkoguduse tööharu Adventist Risk Management asepresident David Fournier.

„Liiga sageli süüdistatakse kogudust asjades, mida me ei tee, või sõnades, mida me ei ütle, ja seetõttu kannatab meie maine ning tulemusi ei saavutata.”

Lisaks sellele, et kogudusejuhid, õpetajad ja vabatahtlikud peavad tegutsema kooskõlas koguduse tööjuhisega, on kogudused ja koolid kohustatud kuritarvitamise juhtudest teada andma.

„Seaduslik vastutus kasvab välja kohustuslikust teadaandmisest,” ütles USA justiitsministeeriumi osakonna Improving Criminal Justice Responses to Sexual Assault asejuht Krista Blakeney-Mitchell.

Kohustus kuritarvitamisest teavitada on sellel, kelle töö või ametikoht lisab neile kohustuse igasugusest kahtlustusest kuritarvitamise osas informeerida.

Mõne inimese jaoks võib olla keeruline võtta vastutusele kaaskristlane, eriti kui ta on tuntud ja hinnatud. Kuid see ei tohiks olla teadaandmise takistuseks.

„Meie kohustus on teada anda,” ütles NADi mitmekeelse tööharu asejuht Tony Anobile. „See on ebamugav ja mõnikord tekitab inimeste vahele pingeid, aga ma pigem teeksin seda, teades, et minu töö on seda teha ja minu südametunnistus on puhas kui et püüaksin vaadata teisele poole ja vastutust vältida.”

Mitchell rõhutas sama: „Hoolimata sellest, kas sa oled ameti poolest kohustatud kuritarvitamisest teada andma, vastutad sa oma venna ja õe eest. Kui kogukonnad võtavad oma kohustust tõsiselt, on edasiminek silmaga nähtav.”

Jaga Facebookis
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat