Mis on eelmisest aastast meelde jäänud?

Avaldatud 10.2.2021, autor Laura Grönholm, allikas Meie Aeg

2020. aasta oli mitmes mõttes erandlik ja murranguline. Käesoleva kirjutise koostamise eel küsisin Meie Aja peatoimetajalt Averonikalt nõu, millisel teemal oleks hea kirjutada uue aasta kõige esimeses ajakirjanumbris. Ta andis soovituse kirjutada sellest, millised teemad või nähtused olid eelmisel aastal päevakorral minu praegusel kodumaal Soome vabariigis. Et vaatenurk võiks olla laiem, intervjueerisin kümmet Vantaa noortenõuandla Nuppi töötajat-kolleegi ning alljärgnev on kokkuvõte nende mõtetest. Palusin, et nad ei vastaks sõnaga „koroona,” sest see on ilmselgelt olnud kogu maailmas nähtus number üks, vaid räägiksid sellest, mida muud on neile meelde jäänud.

Laias laastus jagunesid vastused kaheks – laiemad ühiskondlik-poliitilised sündmused ja kitsamad, rohkem üksikisiku elu ja heaolu puudutavad teemad. Poliitikast on enim meelde jäänud noore naispeaministri Sanna Marini astumine Soome valitsuse etteotsa ning Sanna Marini poolt määratud peamiselt naisministritest koosneva valitsuse operatiivne tegutsemine koroonakriisi lahendamisel Soomes. Sanna Marin ning praegune valitsus on saanud Soome rahvalt ebatavaliselt palju positiivset tagasisidet ning ka välisriikide meedias on noore naispeaministri tegevus leidnud rohkesti head vastukaja. Minu intervjueeritavate hulgas on valmistanud imestust Põlissoomlaste partei populaarsuse kasv. Partei põhiline eesmärk näib olevat eri maadest saabuvate pagulaste voo sulgemine ning mitmete teiste vähemuste aktiivsuse piiramine. Positiivsena nähti minu küsitletute hulgas asjaolu, et Soome ja Eesti suhted ning koostöö selle eri tasanditel on lõppenud aasta jooksul aktiveerunud ning kui varem oli Soome kõige aktiivsem kaubanduslik-poliitilistes suhetes naabermaa Rootsiga, siis nüüdseks on Eesti tõusnud selgelt Soome koostööpartneriks number üks. 

Maailmapoliitika tasandil nähti möödunud aasta kaalukaima muutusena võrdõiguslikkuse esiletõusmist seoses USAs esinenud rassistlike rünnakutega. Oluliseks on saanud nii eri sugupoolte, rasside, usundite jm vähemuste võrd­õiguslikkuse ja võrdväärsuse tagamine ning kaitse kogu maailmas. 2020. aasta algust varjutasid Austraalia metsatulekahjud, meedias äratasid tähelepanu ka USA ja Hiina suhted ning USA ja Iraani sõjalise rünnaku oht. Brexit ehk siis Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust on meedias domineerinud juba mitu aastat. Aasta lõpukuudel ei saadud ka Soomes üle ega ümber USA presidendivalimistest ja Donald Trumpist. Minu küsitlusele vastanute hulgas toodi esile ka ühiskondlikul tasandil üksikisiku süüdistamist või süüdlaseks tegemist – seoses kogu maailmas valitseva kliimamuutusega, tarbimiskäitumisega, pereplaneerimisega, elustiilivalikutega jms. Probleemsena nähti ka seda, et Soomes on veelgi enam teravnenud toimetuleku lõhe riigi kõige rikkamate ning kõige vaesemate elanike vahel. Õnneks väärib lõppenud aastast märkimist kodanikualgatuse korras käima pandud üha uute heategevuslike projektide algatamine. Ka seoses sotsiaalmeedia võimalustega on puudustkannatavate inimeste abistamine tehtud kergesti kättesaadavaks kõigile, kellel on vähegi soovi aidata. 

Üksikisiku tasandil ei saadud siiski üle ega ümber paljudest muutustest, mida koroona on meie kõikide ellu toonud. Suurimaid muutusi on olnud paljude inimeste siirdumine kaugtööle ning sellega seotud hiiglaslik tiigrihüpe tehnoloogiliste rakenduste kasutamisel. Teams, Zoom, Skype, Google Meet jm rakendustest on saanud paljude soomlaste igapäevased tähtsaimad töövahendid, ilma milleta ei tuleks töötegemisest midagi välja. Seoses koroonaviirusest põhjustatud piirangutega on elu paljude arvates lihtsustunud – kodu ja perekond on tõusnud palju tähtsamale kohale, kui need varem olid. Vabal ajal on värskes õhus ja looduses liigutud kordades rohkem kui varasematel aastatel. Negatiivsematest tunnetest on rohkem kogetud üksindust ja väsimust, igatsust lähedaste ja sõprade järele, ning puudust on tuntud eakatest, kellega läbikäimine on olnud vägagi piiratud. Paljudele on olulisemaks saanud enese ja oma tervise ning heaolu eest hoolitsemine, tempo maha võtmine, isiklike prioriteetide väljaselgitamine ning nendega tegelemine. Märksõnadena mainiti ka armulikkust iseenda ja oma lähedaste suhtes, osavõtlikkust ja kaastundlikkust. Kaalukate väärtustena kogesid mitmed vastajad möödunud aastast meeldejäänud teemadena koostööd, ühisvaimu, ühenduse loomist ning pidamist, nagu seda sõnastas tabavalt üks mu kolleeg: „Oleme kõik ühel pool rindejoont võitluses ühise vaenlase, koroona vastu.“ 

Uus reaalsus ja uus normaalsus, mis meie elus valitsevad, muudavad veelgi reaalsemaks vajaduse Jumala järele, kes ei muutu ja kes kontrollib meie maailma sündmusi. Tema juhib ja Tema valitseb ning Tema tiibade all võime tunda end turvaliselt ka keset kõige pahemat koroonakriisi. „Sinu troon, Jumal, seisab igavesest ajast igavesti ja õiglus on su kuningakepp.“ (Hb 1:8) „Jeesus Kristus on seesama eile ja täna ja igavesti!“ (Hb 13:8) Õnnistatud ja Jumalast juhitud uut aastat kõikidele! 

Laura Grönholm, Järvenpää, Soome

Jaga Facebookis
Loe seotud teemal
Veel samalt autorilt
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat