Muljeid Kuressaare Piibli ja Palli Päevadelt

Avaldatud 1.3.2009, autor Kristjan Kalmus

Selleaastased Piibli- ja Pallipäevad (PPP) toimusid Kuressaares. Saarele saamiseks kasutati kõikvõimalikke transpordivahendeid: buss, auto, laev, praam, lennuk... Nii uskumatu, kui see ka ei ole – oli ka lennukiga tulijaid. Ehk siis üldiselt nõudis logistilise poole paikasaamine päris palju energiat ja raha, mis andis tunda ka kohale tulnud inimese arvus. Aga pisut väiksem arv ei ole oluline selleks, et üritus, mille korraldamisega nii palju vaeva on nähtud, korda läheks. Kahju on lihtsalt, et paljud sellest suurepärasest ettevõtmisest mingitel põhjustel ilma jäid.

Kui laupäeva hommikul vaatasin seda kokkutulnud inimhulka, siis tundus neid olevat omajagu. Palju oli uniseid nägusid, sest kes laupäeva hommikul veel mandrilt tulid, need pidid üsna varakult ärkama, et õigeks ajaks praamile jõuda. Aga ka uniste inimeste silmis oli näha heatujusädet, sest lisaks Saaremaale jõudmise rõõmu ja ilusale hingamispäevale oli laupäeval ka rahvusvaheline valentinipäev, või siis eestipäraselt öelduna – sõbrapäev. Usun, et kõik inimesed on nõus, et sõbrad on olulised. Ilma sõpradeta oleks elu palju värvidevaesem ja igavam. Igatahes andis sõbrapäev kogu laupäevale emotsioone juurde – liikus nii sõbrapäevakaarte, väikesi südamekesi ja siit-sealt hakkas silma ka mõningaid roosinupukesi. Aga nagu hommikuse piiblitunni alguses öeldi, siis hingamispäev, mis samas on ka sõbrapäev, peaks muutma jumalateenistuse veelgi erilisemaks, sest Jumal on meie kõigi suurim sõber. Hommikune jumalateenistus oli tõesti eriline. Ühised laulud ja südamest tulnud sõnavõtud tekitasid sooja õhkkonna, mis jättis iga inimese südamesse jälje. Usun, et igaüks, kes sellest osa võttis, leidis enda jaoks midagi, mille üle mõtelda ja mille pärast palvetada.

Viktoriin oli vormilt selline, nagu see on viimased aastad olnud – kaks vooru ja palju-palju toredaid küsimusi, millele vastata. Usun, et viktoriin pakkus põnevust kõigile osavõtjaile. Juunioride rändpiibel läks sel aastal Järvamaale. Järvamaa võistkonna liige Ly (Kaasik, toim) jäi võidu puhul kommentaare andes tagasihoidlikult napisõnaliseks: „Alguses ma mõtlesin, et see ei saa võimalik olla. Ma ei uskunud, et võidame.“

Tulevikuplaanide kohta lausus Ly, et järgmisel aastal tahaks rohkem lugeda, sest omateada ta see aasta eriti palju ei lugenud neid piibliraamatuid – ainult iga õhtu suvalises järjekorras üks peatükk ja lisaks sai laupäeva hommikul kiiruga Johannese evangeelium veel läbi loetud.

Zürii esimees Toivo (Kaasik, toim) käis välja idee, et viktoriinist rohkemhuvitatud võiksid mõtelda, kuidas oleks võimalik viktoriini sisukamaks muuta. „Viktoriini vorm on aastaid olnud sama, pisut uudsust oleks vaja, sest kõik on nii paika loksunud, et kohati hakkab lausa igav,“ arvas ta. Lisaks tahtis Toivo inimestele südamele panna, et Piibel on lugemist väärt aastaringselt: „Lugege niikaua kogu Piiblit, kuni teada saab, mille peale 2010. aasta viktoriin tuleb, ja siis lugege seda osa eriti, aga samas ärge jätke mujalt selle tõttu lugemata.“

Õhtu saabudes liikus rahvas kirikust kohaliku spordihoone poole, kus algas võrkpalliturniir. Mängud toimusid kolmel väljakul ja vaatamist-kaasaelamist jätkus kõigile. Kuna inimesi oli vähem kohal, siis polnud ka võrkpallivõistkondadesse nii suurt tunglemist ning loodetavasti igaüks, kes vähegi tahtis võrkpalliplatsile saada, ka sai. Pealtvaatajategi jaoks oli põnevust, sest spordiga kaasnevad selle võlud ja valud, mis annab kogu asjale palju vürtsi juurde. Nii võis näha mängijate silmis, kes endast palliplatsil kõik välja panid, väikest pettumust, kui hoolimata pingutustest tuli kaotus vastu võtta, aga sellises toetavas õhkkonnas kadus ka kaotusepettumus kiiresti. Pealegi – osavõtt on juba pool võitu. Kui kojusõit on tihtipeale selline tuim (ainus, kes autos ei maga, on autojuht), siis sel aastal võis nii mõnigi praami peale jõudes üllatuda, kui palju tuttavaid seal ees oli. Lühikese praamisõidu ajal sai jagatud veel viimaseid muljeid möödunud üritusest ja mandrile jõudes öelda paar head sõna ning soovida turvalist koduteed.

Kohtumiseni kõigiga järgmisel PPP-l ja kindlasti ka teistel suurepärastel üritustel, mis kahe PPP vahele jäävad!

Küsitud sai ka mõningaid arvamusi PPP kohta. Järgnevalt siis väike ülevaade erinevate inimeste muljetest ja sellest, mis meeldis ja mis valmistas pisut ebamugavusi.

Grupp teismelisi:
Point on selles, et üliäge on olnud ja mul on ülihea meel, et otsustasin tulla. Koht on väga huvitav, kuid mõnes mõttes ka pisut kehva, sest et palju inimesi jäi tulemata. Üritus on hästi organiseeritud. Sai ka head sõbrapäeva kõigile soovida, mis oli tore. Noortel oleks võinud kuskil aga mingi nurgake olla, kus oleks saanud õhtuti niisama jutustada.

Madis Viljandist:
Kuressaare on pisut kauge, seega oli see kohaletulek natuke nüri. Laupäeva hommikul jäi uneaeg lihtsalt napiks. Koht muidu tore, kirik oli ilus. Jutlus oli huvitava sisuga – pani täitsa mõtlema. Viktoriin meeldis ka, elasin sellele kaasa mõnusalt. Viljandi viktoriinitulemus oli läbi aegade parim, ehk siis: see läks suurepäraselt. Normaalne on see, et võrkpall on pisut paremini organiseeritud kui eelmisel aastal. Sai laupäeva õhtul enam-vähem normaalsel ajal magama. Tervitusi PPP korraldusmeeskonnale ja Viljandi toredatele inimestele.

Juha Soomest:
Mulle meeldib see üritus. Esmakordselt võtsin PPP-st osa 2003. aastal ja pärast seda olen käinud igal aastal. Mulle meeldib siia tagasi tulla, sest siin on toredad inimesed. Asukoha kaugus polnud probleemiks. Me hakkasime tulema päris kaugelt Helsingi suhtes, ja see Saaremaale tulek oli lühike maa, võrreldes Soomes sõidetuga, seetõttu on pisut üllatav, et palju aktiivseid Eesti noori pole siia jõudnud. Mulle väga meeldib Kuressaare, see on tore koht. Käisime linnust ka vaatamas. Siin võib vist suvel päris ilus olla. Viktoriin meeldis mulle ka, aga oleks pidanud pisut rohkem ette valmistama. Igatahes tahaksin tänada kõiki eestlasi, kes on selle ürituse organiseerimisel kaasa löönud. Ja ma tahaksin, et eestlased tuleksid järgmisel aastal Soome (Raamattu ja lentopallorallile, toim), kuna sel aastal ei olnud Eesti esindust. Aga et siis tuldaks ikka mitme võistkonnaga!

Silva Haapsalust:
Meeldis see, et PPP oli Saaremaal. Polnud siin ammu enam käinud ja tore oli praamiga sõita. Hea meel oli näha ka neid sõpru, kellega ammu polnud enam juttu ajanud. Laupäevane sõnaline osa meeldis. See oli hästi üles ehitatud – piisavalt laulu ja ka sõnaline osa oli hea. Viktoriini kohta vast niipalju, et tore oli see, et küsimusi loeti ette ka soome keeles... ja heameel on üldse sellest, et on ära tehtud suur töö selle nimel, et eestlased ja venelased saaksid üritusest võrdselt osa. Ühislaule võiks ehk rohkem olla selliseid, et kõik rahvas saaks kaasa laulda (kas või siis inglise keeles). Pallivõistlusel ise küll ei osalenud, aga kaasa elada oli ka täitsa vahva – sellel ka omad võlud. Kõrvalt vaadata on kohati natuke lihtsam ka kui platsil olla. Tahan tänada kõiki ürituse korraldajaid, kes selle üritusega vaeva on näinud, ja aitäh Jumalale ka, et Ta seda üritust on õnnistanud. Soovin, et võiksime kõik palvetada nende inimeste pärast, kes olid siin esmakordselt ning alles otsivad suhet Jumalaga. Mind isiklikult puudutas see üritus küll südamest.

Evelin:
Täitsa äge, et sellel aastal Kuressaares PPP toimus. Üritusega võib täitsa rahule jääda, sest korraldus oli hea. Lahe, et eestlased ja venelased tundsid, et üritus on mõlemale – alati oli olemas tõlge ja atmosfäär oli kuidagi hea. Üritus pani palju noori mõtlema ja loodetavasti on järgmisel üritusel rohkem uusi inimesi ja neid, kes on nõus korraldamisel kaasa lööma. Mida rohkem tegijaid on, seda rohkem jõuame ka tehtud.

Heldi Põltsamaalt:
Hästi positiivne selle ürituse puhul oli see, et Põltsamaa teine võistkond jõudis võrkpallis nii kaugele. Inimesed olid hästi toredad. Üldse oli väga-väga tore. See oli ka nii lahe, et viktoriini auhinnaks olev rändpiibel läks see aasta uude kohta – Järvamaale.* Aga mulle saab üha rohkem selgeks, et adventistid on nii toredad – kõik hoiavad kokku ja on üksteise vastu head. Ja järgmisel aastal tahan ka kindlasti osa võtta. =)

*Rändpiibel, mille hoidmisõiguse viktoriini võitnud kogudus üheks aastaks saab, on viimase aastakümne jooksul liikunud Rakvere–Põltsamaa vahet.

Võrkpalli tulemused leiab lehelt: http://www.selkaklinikka.com/ppp2008.htm

Jaga Facebookis
Vaata lisaks
Vaata seotud teemal
Loe seotud teemal
Veel samalt autorilt
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat