Projekt viis Viljandi noored inimestele appi

Avaldatud 18.10.2011, autor Katrin Dreiling

Evangeeliumi jagamiseks on palju erinevaid võimalusi. Üks, mis alati toimib, on minna inimeste juurde ja aidata neid igapäevatöödes. Jeesus ütleb: „Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma, mis on kadunud!” (Lk 19:10) Järgides Jeesust, on ka meie eesõiguseks minna, otsida ja päästa neid, kes on kadunud. 

Kristus kinnitab seda mõtet: “Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida Mina teid olen käskinud. Ja vaata, Mina olen iga päev teie juures maailma-ajastu otsani!” (Mt 28:19, 20)
Juba varem olime Viljandis noortega käinud koguduseliikmetel abis. Need mõned korrad olid kõigile suureks õnnistuseks. Möödunud suvel oli meil võimalus liidu noorteosakonna projektikonkursi raames minna appi väljaspool kogudust olevatele inimestele. Kahe kuu jooksul aitasime kaht paljulapselist peret ja üht vanurit. Meie eesmärgiks oli teostada mingi praktiline töö inimeste juures, kes on koguduseliikmete tuttavad, kuid pole ise kogudust külastanud. Enamasti ollakse umbusklikud võõraste suhtes, kuid kui sõber tuleb oma sõpradega appi, pole selles midagi halba. Kuna inimesed, keda aitasime, tundsid mõnd koguduseliiget, oli täpselt teada, millised on nende vajadused. Lootsime, et väikese heateo kaudu saavad nad paremini tundma kristlasi.

Etteruttavalt öeldes: meie lootus täitus mitmekordselt!
Augusti alguses olime abis paljulapselisel perel Abja-Paluoja lähedal. Nende kodu ümbritsevad metsatukad ja ülesharimata põllud. Üks meie koguduse õde töötab koos pereemaga ja seetõttu ta teadis nende olukorda. Usun, et meie riigis on palju selliseid inimesi/perekondi, kes vajaksid õpetust, praktilisi nõuandeid. Keegi peab neid inimesi tähele panema, neid nõu ja jõuga aitama.

Kõige pakilisem vajadus oli ehitada neile välitualett. Tualeti ehitamiseks oli vaja kaevata auk, laduda augu sisse tellistest seinad ja seejärel ehitada laudadest tualett ise. Kõik see võttis aega, alustasime hommikul kella kümnest ja lõpetasime õhtul umbes kaheksa paiku. Tulemus oli muljetavaldav! Me täitsime Jumala abiga oma osa. Peale ehituse said vahetatud eterniidiplaadid eeskojal.

Selleks et rohkem tuttavaks saada, oli meil ühine lõuna. Kuigi lapsed olid tagasihoidlikud, loodan, et saime anda neile hea tunnistuse. Enne äraminekut kinkisime neile mitmed raamatud (nii lasteraamatud kui ka täiskasvanutele mõeldud vaimulik kirjadus), kuhu oli kirjutatud sisse pühendus. Tagasiside oli väga positiivne. Peretütrele meeldis väga, et raamatutesse olid kirjutatud pühendused.

Septembri alguses aitasime teist paljulapselist peret. Seda peret tunnevad mitmed koguduseliikmed. Seega teadsid ka nemad, et tegu on adventnoortega, kes tulevad abistama. Seekord oli võimalik osaleda vaid neljal noorel. Tööks oli vana põranda ülesvõtmine ja kipsplaatide lakke panek. Selle perekonna isa on asjalik mees ning ta juhendas meie noori mehi. Kuigi tundus, et tööd pole palju, kujunes tegelikkus teistsuguseks. Seegi pere sai hea tunnistuse kristlikest noortest. Tööd tehes ja ühiselt lõunalauas istudes on võimalik silmast silma inimestega suhelda. Nõnda õpime teineteist paremini tundma ning see on õnnistuseks.

Septembri lõpus olime noortega aitamas üksikut vanurit. Ka tema on tuttav mitmete koguduseliikmetega. Eakas proua elab maal, metsade keskel ja üsna kaugel maakonna keskusest. Hoolimata oma vanusest peab ta veel lambaid ning tegutseb usinalt majapidamises. Meie ülesandeks oli saagida puud, need lõhkuda ja riita laduda. Vanaproua oli väga tänulik tehtud töö eest. Abis oli kokku kuus energilist noort, kes said oma tööga suurepäraselt hakkama.
Väga paljudel meist on võimalus minna inimeste juurde, sinna, kus on nemad. Vahel tundub, et nii lihtne oleks tunnistada, kui keegi tuleks meie juurde. Kui paljud inimesed tulevad meie juurde? Kindlasti on neid, kelle juurde tullakse, kelle vastu tuntakse huvi.

Kas see pole pigem mitte meie kristliku elu tulemus? Meie elu on tunnistus ja kui sõbrad seda näevad, tekitab see neis huvi meie vastu. Kuid esimene samm on vaja teha sinul!

Inimeste abistamine toimib. Kas oled tundnud huvi oma naabrite vastu? Kas oled püüdnud mingit tööd teha koos oma sõbraga? Need inimesed ootavad sind. Nad igatsevad, et keegi tuleks ning tooks nende argipäeva päikesekiiri.

Jaga Facebookis
Veel samalt autorilt
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat