Kirikute öö Tartus

Avaldatud 24.6.2013, allikas Meie Aeg

Tartu kirikud avasid juba teist aastat kirikute ööl kõigile huvilistele uksed. Reedel, 24. mail kella kuuest õhtul kuni keskööni võisid sundimatus õhustikus kirikusse astuda ka kõik need inimesed, kes seda mingil põhjusel tavaliselt ei söanda. Avatud oli 13 Tartu kirikut, nende hulgas ka Tartu adventkirik.

Kirikute öö jooksul oli erinevates kirikutes võimalik osaleda palvustel, kuulata sõnalis-muusikalisi ettekandeid ja kirikukellade mängu, teha ringkäiku kirikuhoonetes ja külastada kellatorne, vaadata näituseid ja filmi, istuda just selleks puhuks avatud kohvikutes. Ning muidugi oli erinevat tegevust lastele: meisterdamist, mängu ja aaretejahti. Need, kes kogusid vähemalt seitsmest külastatud kirikust templijäljendi, said auhinna.

Tartu adventkirikus oli võimalik ringi vaadata, suhelda koguduseliikmetega, nautida igal täistunnil elavat muusikat ning igal pooltunnil poeetilist mõtisklust. Kiriku väikeses saalis oli avatud kohvik tasuta suupistetega ning lasteklassis võisid lapsed koos juhendajatega miskit vahvat meisterdada. Adventkirikust astus õhtu jooksul läbi 163 külastajat, paljud neist elus esimest korda. Nende hulgas oli ka vähemalt üks lasteaiaõpetaja, kes nõukogude ajal seal asunud lasteaias töötanud ning soovis nüüdset olukorda uudistada. Sama uudishimuga tuli ka näiteks üks noormees, kes sealsamas kunagi lasteaias käinud. Läbi astusid ka kõrval kortermajas elavad naabrid, kes muidu iga päev kiriku ees autot pargivad, aga said nüüd sundimatu võimaluse uudistada, mis sees toimub. Ühed vahvad külastajad tulid tagasi kahel täistunnil järjest, et nautida koguduse noorte esitatavat elavat muusikat.

Kirikute öö traditsioon sai alguse Austriast, kus esimene kirikute öö toimus Viinis 2005. aastal. Legend räägib, et kord unustanud kirikuteener ühe Viini kiriku uksed õhtul valla ja jalutanud koju. Mõne tunni möödudes meenus see talle ja mees tõttas tagasi uksi lukustama. Oma imestuseks leidis ta sel hilisõhtul kirikust hulga inimesi, kes olid jalutuskäigul avatud uksest sisse astunud, et uudistada või lihtsalt pisut istuda ja mõtiskleda. Nii hakkaski küpsema mõte avada kord aastas ühel kevadisel õhtul kirikute uksed, et sundimatus öises atmosfääris võiksid kirikusse siseneda ka kõik need inimesed, kes seda mingil põhjusel tavaliselt ei söanda.

Jaga Facebookis
Vaata seotud teemal
Loe seotud teemal
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat