Igal sügisel toimuval peakonverentsi aastakoosolekul esitletav statistika ei pane enam ammu kedagi üllatuma - meie kirik kasvab jõudsalt Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas, samas kui kristluse sünnipaik ja pikaaegne kodu - Euroopa - on kasvukõverate ja statistika järgi alati rivi lõpus. Sellest ollakse teadlikud ka meie, Trans-Euroopa divisjoni juhtkonnas.
Selleks, et Euroopa olukorda paremini analüüsida ja leida uusi viise inimesteni jõudmiseks, korraldatakse aeg-ajalt üritusi, kus kiriku juhtkond ja tegusad töölised kokku tulevad ja neil teemadel arutlevad. Viimane selline üritus toimus 12.-15. novembril Montenegros - posmodernismi ja sekularismi konverents pealkirjaga "Liigu tavalisest kaugemale" (Go Beyond Normal). Kokku oli kutsutud terve hulk inimesi, alates peakonverentsi presidendist Ted Wilsonist kuni divisjoni lihtliikmete esindajateni, oli akadeemikuid, oli praktikuid, pastoreid ja koguduste rajajaid, piiblitöölisi ja divisjoni juhte. Eestit esindasid liidu esimees David Nõmmik, divisjoni nõukogu liige Kärt Vahtramäe ja piiblitööline Mervi Kalmus.
Kolme pika konverentsipäeva jooksul kuulati ettekandeid erinevatel teemadel, kõiki ettekandeid ühendas punase joonena mure ja hool Euroopa elanike pärast, keda on kirikul nende postmodernistliku ellusuhtumise ja sekulaarsete väärtushinnangute tõttu järjest raskem kõnetada. Kokkutulnutele näidati Euroopa kohta käivat statistikat (Eesti oli kristluse ja religioossuse statistikas tavaliselt ikka viimasel real), kõneldi juhtimismudelitest ja jüngerluse piibellikust mudelist, analüüsiti postmodernismi sünnilugu ja iseloomu, räägiti narratiivide ja uute koguduste rajamise tähtsusest.
Pärast iga ettekannet oli osalejatel aega omavahel kuuldu üle arutada ja püüda mõelda viisidele, kuidas uusi ideid oma kodus ellu rakendada. Ning iga konverentsipäev lõppes ühise tunniga Jumalat ülistades ja Tema ette palves pöördudes.
Konverentsi järel imeilusast Becici kuurortist lahkudes jäid kuuldust meelde sõnad: "Jumal armastab iga inimest meeletult. Ka neid segaduses olevaid, tõde eitavaid ja autoriteedi vastu mässavaid postmodernseid inimesi. Just nende pärast Ta surigi. Aga veelgi enam - just nende pärast Ta elas. Jeesust süüdistati selles, et Ta lävis kõige patusemate inimestega. See süüdistus oli Tema jaoks tegelikult kõige suurem kompliment. Kas ka meid ja meie kogudusi saab samas "kuriteos" süüdistada? Kas ka meid nähakse kui inimesi, kes on pidevas kokkupuutes ühiskonna kõige õnnetumate inimestega?"
In English