Viimase põlvkonna teoloogia

Avaldatud 5.3.2014, autor Angel Manuel Rodriguez, allikas Meie Aeg

Viimase põlvkonna teoloogia adventkoguduses arendas välja ja populariseeris M. L. Andreasen (The Sanctuary Service [Washington, D.C.: Review and Herald Pub. Assn., 1937; revised 1947]). Andreasen ehitas oma mõttekäigu A. T. Jonesi ja E. J. Waggoneri ideedele. See teoloogia pani mõnes koguduseringkonnas väga tugeva aluse legalismi elementidele, väites, et Jumala iseloom, mida Saatan on suure võitluse ajal laimanud, saab ilmsiks viimase põlvkonna usklike pühas ja täiuslikus elus. See põlvkond saavutab oma iseloomus taseme, mida ei saa võrrelda ühegi teisega kogu kristlikus ajaloos; need inimesed kopeerivad oma elus täiuslikult seda, mida Jumal Kristuses korda saatis. Ja kui see on tõeks saanud, tuleb Issand tagasi. Selle teooria järgi otsivad inimesed kristliku täiuslikkuse olemust ja eesmärki ning selgitust, miks ei ole Issand veel naasnud. Täiuslikkuse teooria põhineb Ellen G. White’i teatud kirjutiste osalisel lugemisel. 

Kristus ja Jumala õigeksmõistmine 

Piiblis ja Ellen G. White’i tekstides on Jumala lõplik õigeksmõistmine Kristuse ohvrisurma tulemus, mis välistab kõik teised võimalused. Tema on ainus, kes suudab ilmutada Jumala olemust ja seeläbi suures võitluses ka õigeks mõista (Jh 1:18). White on ühemõtteliselt selgesõnaline: „Oma elu ja surmaga tõestas Kristus, et Jumala õiglus ei tühistanud Tema armu. Jumalal on võimalik inimesele patud andestada, kusjuures käsk jääb õigeks ja seda on võimalik täielikult täita. Saatana süüdistused lükati ümber. Jumal oli andnud inimesele vaieldamatu tõendi oma armastusest.“1 Kristuse saavutatut ei pea täiendama – sellest piisab. 

Kristlik täiuslikkus 

Jumala soov oma rahva jaoks on alati olnud üks: võit orjastava patu üle (Rm 6:11–14; 8:5–8). Kristus on alati olnud kristliku elu eeskuju. Ent tõelist kristlikku täiuslikkust ei saa eraldada risti igavesest mõjususest ega sellest, et me pidevalt sõltume selle andestavast väest (1Jh 2:1, 2). Kristlik täiuslikkus on pidev kasvamine armus, millega liitub pidev sõltumine Jumala andestavast armust. Pane tähele, kui täpne on Ellen G. White selle olulise teoloogilise küsimuse suhtes: „Kui vaga patune, kes Jumala ees kahetseb, paneb tähele Jumala lunastust tema eest ja võtab selle lunastuse enda ainsa lootusena siin elus ja tulevases elus vastu, siis tema vead kustutatakse. See on õigeksmõistmine usu läbi. Iga usklik hing allutab oma tahte täielikult Jumala tahtele ning hoiab seda kahetsevas ja vagas vaimus, praktiseerides usku lunastavasse Päästjasse ja edenedes jõust jõusse, aust ausse.“ 2 Me näitame oma eluga täiuslikult Kristuse iseloomu selle läbi, kui kasvame armus ja loodame iga päev täielikult Kristuse andestavale armule.

Kindlus taevas

Kuigi on võimalik, et taevas võib patt jälle pead tõsta, ei saa see tegelikult kunagi juhtuda. Põhjus ei ole mitte viimase põlvkonna usklike ainulaadses kogemuses, vaid Kristuse ristis. Tema lepitas terve universumi ristil Jumalaga, igavene liit on taastatud (Kl 1:19, 20). Ellen White tõdeb taas täie selgusega: „Kolm inglit omistavad kogu au ja kiituse Kristusele, kuna isegi nemad ei saa olla kaitstud muidu kui Jumala Poja kannatustele vaadates. Just tänu ristiteenetele on taevainglid kaitstud äralangemise eest. Ilma ristita ei oleks neil kurja vastu rohkem kaitset kui inglitel enne Saatana langemist.“ 3 Loodolevuste täiuslikkus ei ole piisavalt võimas, et hoida koos universumit. Ülistage Jumalat Kristuse eest! 

Angel Manuel Rodriguez on endine Piibliuuringute Instituudi direktor

Ajakirjast Adventist Review tõlkinud Averonika Beekmann

Jaga Facebookis
Veel samalt autorilt
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat