Märtsikuu kahel laupäeval pidasid Karmen ja Meelis Maikalu Rahvusraamatukogu väikeses saalis kaks loengut paarisuhte arengufaasidest ja tülitsemisest. Karmen ja Meelis on PREP-paarisuhtekoolitajad (PREP – Paarisuhte Rahulolu Edendamise Programm), Karmen töötab ka psühholoogina ja on SA Väärtustades Elu juhatuse liige, Meelis on Põltsamaa nelipühi koguduse pastor. „Õnnelik abielu on võimalik„ seeriate projektijuht Annely Kaasik ja järgnevate kogunemiste loengupidajad Kaie ja Rain Siim ootavad kõiki järgmistele kohtumistele, 12. ja 26. aprillil kell 17.00.
Karmen ja Meelis, täna räägite tülidest ja tülitsemisest. Arvatavasti teavad vähegi kauemas suhtes olnud inimesed, et tülid tulevad isegi siis, kui armastad oma kaaslast sügavalt. Lugesin nimekirja tülidest, mis esinevad igas suhtes. Majapidamine, perekondlikud küsimused, sõprade probleemid, tüütud eksabikaasad ja raha. Kas sa Karmen, koolipsühholoogi ja perenõustajana kommenteeriksid selle pingerea paikapidavust oma tööpraktikas?
Karmen: Need probleemid on küll hästi levinud: majapidamistööd, lapsed, seks ja raha. Ma ei oska küll öelda, kuidas see pingereana välja võiks näha. Eksidega seotud küsimused tulevad eriliselt välja kärgperede juures. See on täitsa omaette teema. Seal on alati probleeme – minu lapsed, sinu lapsed ja meie lapsed.
Kas kirstlastest paaride suhteprobleemid erinevad ka kuidagi mittekristlaste omadest?
Meelis: Mina olen rohkem küll tegelenud kristlaste probleemidega, aga ka mittekristlastega. Tegelikkuses kaldun arvama, et algallikad, mille pärast tülitsetakse, on samad. Võib-olla kristlastel on vahel maailmavaatelistest küsimustest tingitud tülisid. Aga ka see läheb mingi kategooria alla. Võib juhtuda, et kristlased arvavad, et teatud probleeme ei peaks neil tekkima, kuna nad on kristlased.
Karmen: Kirstlaste hulgas levib ka selline müüt, et probleemidest ülesaamiseks piisab sellest, et oleme kristlased. Ja selle tõttu võib-olla peljatakse ka abi otsida.
Meelis: See on võib-olla muutunud, et kristlased enne nii ei lahutanud. Vanasti otsustati mitte lahku minna, aga nüüd see otsus paraku sageli enam ei seo.
Kas teil oleks mõni hea nõu perele, kes vaevleb majapidamistöödega seotud tülide keskel. Ideaalis on vast nii, et mõlemad osapooled püüavad koduseid töid mingi valemi järgi jaotada, ühele aga tundub pidevalt, et tema panustab kaasast rohkem. Millisest otsast taolist pingete sasipundart lahti hakata harutama?
Meelis: Kindlasti aitab läbirääkimine. Võib-olla sajand tagasi oli selge, mis on meestetööd ja mis on naistetööd. Täna on arusaamad erinevad. Suhte alguses võiks püüda need teemad selgeks rääkida, et ei tekiks valesid ootusi. Ja selge, et ajas võivad töökohustused muutuda. Teiselt poolelt eeldatakse midagi ja kuna ootusi ei räägita välja, siis tülitsetakse nende üle ja tegelikult ei jõuta lahenduseni.
Karmen: Ja tihti võib olla ka nii, et tülitsetakse majapidamistööde pärast, aga seal all on hoopis midagi muud. PREP-koolitusel räägime varjatud teemadest. Kui mingi tüli kipub kogu aeg korduma, siis tasub mõelda selle peale, et äkki on tegemist pealispinna virvendusega, ehk on seal all mingid tõsisemad sisemised probleemid.
Kuidas suhtuda majapidamistööde jagamisse n-ö 50/50 printsiibil?
Karmen: Eks ka see võib olla ohtlik variant. Kui hakatakse mõõtma, et nüüd mina olen teinud natuke rohkem ja sina vähem, siis see jälle viitab, et seal suhtes on mingid muud asjad paigast ära. Ikka läbirääkimine ja oma ootuste väljendamine, nagu Meelis ütles.
Te mõlemad Meelisega olete väga aktiivsed inimesed. Ja teil on ka laiendatud perekond, kellel kindlasti on oma sünnipäevapidamised ja kokkusaamised, kuhu olete koos perega oodatud. Kõik ei jõua arvatavast igal pool kõigi kutsetele vastata, kuidas korraldada või läheneda sellistele perekondlikele küsimustele nii, et pettumine oleks erinevate poolte vahel võimalikult väike.
Meelis: Me oleme ise alati kimpus ajaga. On keeruline. Eks aeg-ajalt tuleb üle vaadata prioriteedid. Mida me ka ise näeme ja paljudes perekondades samuti, et kahekesi olemise aeg kipub jääma tahaplaanile. Kui seda aega ei planeeri, siis seda ei tulegi. Elu näitab, et omavaheline suhe on kõige olulisem suhe, mis määrab ära teised suhted. Vahel võib mööduda mitu päeva nii, et olen rääkinud teatud teemadest oma sõpradega ja töökaaslastega, ja siis ma küsin abikaasalt, kas ma olen sinuga rääkinud.
Karmen: : Eks neid pakkumisi ja üritusi on praegu nii palju. See, mida Meelis enne ütles, prioriteetide seadmine tuleks aeg-ajal üle vaadata. Tihti on nii, et kui inimeste käest küsida, mis on tema jaoks kõige tähtsam ja inimene vastab, et pere, siis kui hakatakse vaatama, mida selles peres suhte nimel tehakse, ei paista see tegudes välja. Mõnikord peaks maha istuma ja mõtlema, kuidas pere prioriteet igapäevaelus kajastub.
Head sõbrad on kuldaväärt. Vahel mõistavad ka paarisuhtes esiletulevaid probleeme kainemalt kui paari teine pool. Kas mingil juhul võib sõprus väljapool paarisuhet saada takistuseks? Kuidas hoida tasakaalus sõprade ja abikaasaga veedetud aega?
Meelis: Sõbrad on igal juhul vajalikud. Usun, et igal inimesel, kes on abielus, peaks olema ka väljaspool abielu sõpru või inimesi, kellega läbi käia. Peres, kus on ka lapsed, võib juhtuda, et näiteks mehel on rohkem aega käia läbi sõpradega. Naine on kodus ja seotud tihedamalt lastega. Ja kodune suhtlemine jääb teisejärguliseks. Sõpradega suhtlemine võib tunduda pingevabam, lõbus. Perega olles peame mõtlema, korraldama, olema pragmaatilised. Sõpradega räägime seda, mis meile meeldib, mis meile rõõmu pakub ja seal võibki see tasakaal ühel hetkel välja minna. Ma ei arva, et selle tõttu ei peaks sõpradega suhtlema, vaid tuleks paarisuhet tugevdada. Et oleks omavahelises suhtlemises jälle rõõmu, naudingut, meeldivust.
Karmen: Senikaua, kui su abikaasa on su kõige parem sõber, on asjad hästi.
Kuidas suhtuda sõprusesse vastassugupoolega? Eelmises loengus te natuke mainisite ka, et armumist mitte oma mehesse või naisesse võib tulla ette ka abielus olles. Kas saab vastassugupoolega sõbrustamises mingeid piire tõmmata?
Meelis: Ma ei ütle, et sellist sõprust ei saa olla. Tuleks ehk defineerida, mis see sõprus on. Kindlasti on tänases ühiskonnas läbikäimist vastassugupoolega palju ja võib ka sõbrustada. Oleksin küll väga ettevaatlik, kui keegi ütleks, et tegemist on tema südamesõbraga. Vahel kõrvalolevad inimesed saavad aru, kui see piir on ületatud.
Karmen: Mina usun, et võib olla hea sõber vastassoost inimestega. Ka meil on vastassoost inimeste seas häid sõpru. Aga kui seal suhtes tekib midagi sellist, mida sa ei taha, et su abikaasa näeks, siis on see koht, mis peaks tekitama ettevaatlikkust.
Meelis: Selline sõprus peab olema aus ja läbipaistev. Kui sinu sõprus vastassoost sugupoolega tekitab teisele poolele ebameeldivust, kuigi sulle võib see sobida ilma mingeid piire ületamata, tuleks ehk tagasi tõmbuda.
Karmen: Tuleks läbi rääkida, armukadedus suhtes võib olla ka üks pealispindsetest probleemidest.
Rahateema üle ei sõdi mitte ainult paarid, vaid ka poliitikud ja rahvad. Peres üks ei saa aru, miks on vaja osta uut pesu, teine ei mõista näiteks mõne kalli nutividina tarvilikkust, kui elektriarve on maksmata. Kuidas lahendada sellised ka eriväärtustest tulenevaid konflikte, ühe jaoks on näiteks lausa eluliseks vajaduseks uus pesu, teisele nutitelefon?
Karmen: Meil on kõigile küsimustele üks vastus: suhtlemine, suhtlemine, suhtlemine. On oluline teine inimene ära kuulata. Mis on teise inimese põhjendused ja vajadused mingi ostu tegemise taga. Tihti kuuleme, mida teine pool tahab, ja siis kohe võtame seisukoha, et me pole sellega nõus, ilma et me mõistaksime teise inimese vajadusi seal taga. Hea, kui laseme teisel lõpuni rääkida vahele segamata ja oma arvamust avaldamata.
Meelis: Ma saan aru, kui rahast on puudus, peame probleemile lähenema praktiliselt, kui aga küsimus pole selles, et arved on maksmata, siis heas suhtes peaks püüdlema selle poole, et ka teine inimene võiks heameelt tunda. Sageli ongi need erinevad asjad, millest me rõõmu tunneme.
Karmen: Mina ostan näiteks raamatuid kokku. Meelis ei mõista, miks ma ei võiks neid raamatukogus lugemas käia.
Meelis: Need võtavad palju ruumi ja kui hakkad kolima, näed, et neid on nii palju ja need kaotavad väärtust, ja ma mõtlen, et raamatud on liiga kallid ja kas neid ikka on vaja. Aga ma näen, et ta armastab neid ja et need meeldivad talle ja nii ongi. Ja kui sa näed, et see teisele rõõmu valmistab, siis on see lõpuks ühine rõõm.
Ja lõpetuseks, Meelis, kuidas sa pastori ja PREP-koolitajana, ja sina, Karmen, psühholoogina julgustaksite külastama nõustajat, osalema koolitusel või teraapias kristlastest paare, kes usuvad, et Jumal lahendab kõik probleemid, ka perekondlikud?
Meelis: Muidugi on see üldine vastus, et Jumal lahendab kõik probleemid, aga kui meil on auto katki, siis ikka tavaliselt läheme spetsialisti juurde, kes selle korda teeb.
Karmen: Kui mul tuleb hambasse auk ja hakkab valutama, siis on ka iga kristlase jaoks normaalne, et ta läheb hambaarsti juurde. Suhete poole pealt peaks olema samamoodi. Jumal on loonud meile ühe suu ja kaks kõrva, kasutagem neid. Suu ei ole ainult söömiseks, vaid ka rääkimiseks ja eneseväljenduseks. Kõrvad on abikaasa kuulamiseks. Suhteid ja pere tuleb hoida ja mitte riskida, et lasen valutada, kuniks tuleb põletik ja tuleb välja tõmmata.
Meelis: Pereteemad on ka õppimise koht. Jeesuski ütles oma jüngritele, et nad õpetaksid inimestele kõike… Me mõtleme selle koha peal usuasjadest ja evangeeliumist, aga ma usun, et me peame õpetama ka peresid, kuidas elada. Usun, et see on kristlik lähenemine, kui õpime ka neid teemasid. Kui inimesed on õppinud selleks, et aidata, siis nende abi vastuvõtmises ei ole midagi usuvastast.
In English