Terviselaager 2015

Inglismaal elades juhtusime mitmel korral nägema kolmerattalist autot. Pealtnäha küll midagi sellist, mis sundis pead pöörama, aga kuuldavasti sõitmiseks mitte just kõige parem variant. Räägiti, et sellised autod on kergemad ümber minema. Kas see tõesti nii on, ei oska öelda, ja ise ka sellise autoga sõitnud ei ole, kuid neli ratast tundub autoga igati kokku käivat. Ja just nende nelja ratta pärast sobib auto hästi tervise metafooriks. Ka tervis koosneb neljast osast: füüsiline, vaimne, vaimulik ja sotsiaalne tervis, mis on omavahelises sõltuvuses. Meie vaimne tervis mõjutab kahtlemata füüsilist – rõhutud hing võib inimese füüsiliselt haigeks teha; sama võib teha ka sõprade-lähedaste puudumine; krooniline piinav füüsiline haigus võib tekitada depressiooni ja panna isegi kahtlema Jumala armastavas hoolitsuses. 

Kui nende asjade üle järele mõelda, siis tundub, et vaimulik tervis on kõige aluseks; tugev vaimulik tervis tähendab andestust ja lepitust, olles sellega nii sotsiaalse kui vaimse tervise toetajaks. Kuid mitte ainult; see tähendab ka täielikku Jumala usaldamist. Hiljuti olin koolitusel, kus üks adventistist pastor jagas oma isa lugu. Tema isal olid kroonilised seljavalud  - iga päev oli tema jaoks väljakutse. Igal hommikul kirjutas ta üles ühe Piibli tõotuse, pani selle taskusse ja päeva jooksul luges seda ikka ja jälle. See aitas tal oma päevadest läbi minna.
Vaimulik tervis saigi selle aasta terviselaagri teemaks. Laager ise toimus 17. – 21. augustil Valgamaal Karulas. Peakõnelejaks oli David Nõmmik Balti Unioonist, kes igal päeval lahkas teemat erineva nurga alt ja jagas mõtteid, kuidas taastada ja säilitada vaimulikku tervist. Koos teema käsitlemisega sai vastata CreationHealth programmist pärit vaimuliku tervise küsimustikele, mis andsid osalejatele rohkelt mõtlemisainet.

Võisime osa võtta ka erinevatest töötubadest. Mikus Lätist rääkis massaažist, õpetas Rootsi klassikalist toolimassaaži ning jagas kogemusi tervisetöö algusest ja arengutest adventkoguduses Lätimaal. Älise juhitud loomingulise palve töötuba näitas, kui elavaks ja inspireerivaks võib muutuda palve, kui sellesse pühendada rohkem aega ja mõtet. Suurt huvi ja elavat diskussiooni kutsus esile Liina juhitud osteoporoosi töötuba. Martin rääkis adventkoguduse tervisemisjoni töö ajaloost ning Elli juhtimisel õpiti tundma erinevaid ravimtaimi. Mitmeid neist sai aias ringi kõndides ka puudutada, nuusutada ja maitsta. Tutvusime adventkoguduse sõltuvuste-teemalise programmiga The Journey to the Wholeness, mille esimese nädala osa sai peaaegu iga osaleja proovida läbi teha. 

Lõkkeõhtuid sisustasid laulud, Theodora poolt koostatud terviseteemalised viktoriinid ja ühised arutelud, mille käigus käidi välja palju häid ja huvitavaid ideid ja jõuti lõpuks tõdemuseni, et selliseid kokkusaamisi võiks hakata regulaarselt korraldama. Viimase lõkkeõhtu viktoriinist võtsid osa ka paar humoorikat motomeest naabertalust. Meie Õhtupäike ja õhtupalve oli nende jaoks kahtlemata uudne kogemus. 

Neljapäeva õhtu oli pühendatud külarahva teenimisele. Olime käinud kahel päeval kutseid jagamas, ja kuigi tulijaid oli võib-olla vähem, kui salamisi olime lootnud, oleme Jumalale väga tänulikud ka nende inimeste eest, kellele saime teha erinevaid tervisemõõtmisi, pakkuda juba selgeks õpitud toolimassaaži ning jagada ka selle aasta misjoniraamatuid. 

Terviselaager ei oleks päris õige terviselaager, kui sealt puuduks hommikuvõimlemine. Ehkki ööd olid päris jahedad ja hommikul oleks tahtnud võib-olla veel teki all soojas olla, sundisid Liina põnevad harjutused rahva „lipuväljakule“ kogunema. Lipuväljakuks sai see plats aga tänu Heiki ja Davidi poolt meisterdatud lipuvardale, ja kuna laagriaja sisse jäi taasiseseisvumispäev, siis sai ka lipp vardasse tõmmatud. Vaimuliku tervise jaoks on eluliselt oluline, et alustaksime päeva koos Jumalaga. Ühist hommikupalvust juhatasid Veljo, Ruth ja Mairo. Kuid ka meie füüsiline keha vajab kosutust ja Elli tehtud maitsev toit pani ka need inimesed, kes enne just aedviljadest erilises vaimustuses polnud, tervislikust toidust rohkem lugu pidama. Lisaks tõi Vladimir meile maitsmiseks uusi ja vanu põnevaid sojatooteid. 

Tahan tänada kõiki eelpool nimetatud inimesi, ja lisaks veel neid, keda ei ole nimetatud, aga kes aitasid külarahvale kutseid jagada, tervise EXPOt korraldada, toitu valmistada  ning muutsid oma kohaloluga selle laagri meeldejäävaks ja toredaks kogemuseks – aitäh Anne, Mall, Luule, Mart, Irene, Guido, Külli, Priit, Elise, Hanna-Liisa, Glen ja Devin!

Üle kõige olen tänulik Jumalale ilusa ilma, sõpruse ja Tema armastuse ja juhtimise eest