Kristlik kirik on alati näinud vaeva oma keelega – alustades ladinakeelse missaga, mida mõistsid vähesed, ja lõpetades tänapäeva noorte keelega. Eelmisel sügisel kirjutati sel teemal meie kogukonnas. Ajakirjanik kommenteeris teemat nii: „Kesklinnas äratab teiste reklaamtahvlite seas tähelepanu üks, millel on kujutatud noort naist, kes hoiab käes telefoni ja vaatab taevasse. Plakatil on kirjas: „Kas sa oled viimasel ajal Jeesusele säutsunud?“
„Kogudusejuhid ei taha nimetada seda turundusstrateegiaks, ent see on siiski püüe püüda nende noorte tähelepanu, kes kasutavad suhtlemiskanalina sotsiaalmeediat. Usuühenduste sedalaadi reklaam muutub järjest tavalisemaks mitte ainult Spokane’is, vaid kogu riigis.“1
Kuigi on kiitusväärne, et usuühendused teadvustavad sotsiaalmeedia olemasolu, jääb siiski alles küsimus: miks otsustasid nad kasutada Twitteris olevate inimesteni jõudmiseks reklaamtahvlit?
Kiriku ja tehnoloogia koosmõju ei tööta tavaliselt ühes rütmis ega koordineeritult, sageli astutakse teineteisele varbale. On valus vaadata, kui keset jumalateenistust keeldub mikrofon töötamast, kui laulja monitor ei funktsioneeri, kui sõnad avalaulu ajal ekraanilt kaovad ja koguduse netikülg ei vasta URLi aadressile.
Osa probleemist moodustab keelebarjäär, mis eristab neid, kes on sündinud pärast 1970ndaid (nimetatakse ka digipärismaalasteks), neid, kes on sündinud enne, kuid on valmis kohanema tehnoloogiaga (digiasunikud), ja neid, kes on põnevil, kui saavad hakkama e-kirja saatmisega… õigele inimesele (digi-immigrandid). See joon nende gruppide vahel ei pruugi minna rangelt põlvkondade vahelt. USA president, katoliku kiriku paavst ja peaministrid – nad kõik säutsuvad.
Digi-immigrandid tunnevad tehnoloogia ees hirmu ja neil on raske mõista, kuidas see kõik töötab. Kui ma esimest korda oma vennaga MSNi vahendusel vestlesin, oli mu ema hämmastunud, kuidas on see võimalik. Ma rääkisin talle naljatamisi, et venna hing on masinas lõksus ja ma aitan tal leida teed välja, „justnagu ühes mängus, ema“. Ta ei naernud.
Samal ajal kui digipärismaalased kasutavad suurtes kogustes andmeid, peavad need, kes ei suuda tehnoloogiaga sammu pidada, seda moraalseks teemaks. Ma tean paljusid, kes on uhked selle üle, et neil pole e-posti aadressi. Nende jaoks näib see olevat üllas, aga nende võimekus tunnistada digiajastul efektiivselt Jeesusest on löögi all.
Peamõte: digitaalne meedia ei ole moenarrus. Internet on 45 aastat vana, World Wide Web 25, Facebook 11 ja Twitter 9. Enamus inimesi ei pea nii pikalt ühte maja, ühte autot või vaipa. Lisaks võib inimeste hulka, kes neid platvorme kasutavad, mõõta sadade miljonitega.
Ma kinnitan, et isiklik suhtlemine on primaarne, ent teadvustan samas, et tehnoloogiast keeldumine vähendab inimese mõju ja võimalusi olla võrgustikus. Ja see võib tekitada stressi neis, kes sind ümbritsevad. Meedia – olgu selleks maalid, filmid, kirjandus või Instagrami pilt – on keel. Ajal, mil Facebookis on miljard inimest, peaks lingua franca olema ilmselge.
Misjonitöö
Küsimus, kas Jeesus kasutaks sotsiaalmeediat, on trikiga. Mõnikord ütles Ta inimestele, et need midagi ei „postitaks“ (Mk 7:36). Inimesed ei teinud sellest juhisest tavaliselt välja ja Jeesuse järgijaid sai palju, kuna sõna levis (vt Mt 4:24; Mk 1:45; Lk 7:17). Kas Ta teadis, et need inimesed siiski räägivad? Ja kui Ta saatis välja 72 (Lk 10:1) – kas seda saab tõlgendada kui e-kirja paljudele korraga, listikirja?
Jeesus alustas oma tööd väikese tuumikgrupiga, kuhu kuulus 12 inimest, Tema eesmärk oli jõuda väga kindla sihtgrupini. Ülestõusmise järel käskis Ta jagada sõnumit kogu maailmaga, muutes meid seega enda sotsiaalmeediaks. See tähendab, et me peame rääkima inimestega nende endi keeles, ja paikades, kus nad tegelikult aega veedavad. Jeesus oli selle ala meister.
Jeesuse keelekasutuses oli palju põllumajanduslikke väljendeid, Ta kasutas hetke poliitilisi olukordi, religioosseid sümboleid, populaarseid ütlemisi, tähendamissõnu ja enamatki. Ta käis pulmades, kaevude juures, templites, aedades, pidudel, mägedel, majades, Ta korraldas isegi ühe kalaõhtusöögi. Mul on raske uskuda, et misjonimeelsed kristlased ignoreerivad sotsiaalmeedia jõge, mida saab kasutada teadlikkuse tõstmiseks ja vestluste pidamiseks ning isiklike suhete loomiseks.
Kuidas siis kasutada sotsiaalmeediat, ilma et me irduksime päris suhtlemisest, kontrollides õhtusöögilauas painajalikult oma telefoni või uppudes täielikult vandenõuteooriatesse, poliitilistesse sõnumitesse, tervisenõuannetesse, lapsepiltidesse, mis kõik internetis olemas?
Too oma väärtused oma meediasse kaasa
Meil kõigil on väärtused, kas me sõnastame neid või mitte. Kiire pilk sellele, kuhu kulutad oma aja ja raha, näitab ära, mida pead väärtuslikuks. Kui sa oled oma väärtused enda jaoks sõnastanud või mõelnud, missuguseid väärtusi sa endale tahaksid, esita endale küsimus: kuidas saavad meediaplatvormid neid väärtusi paljundada?
Näiteks peaks sotsiaalmeedia edendama suhteid, mitte neid välja suretama. Kui võrgus veedetud aeg võtab sinult ära ehedad vestlused, võime teisi kuulata, tõmbab sind pidevalt online-debattidesse või sunnib sind postitama kohatuid asju, et saavutada rohkem jälgijaid, pead end tagasi tõmbama.
Vanal ajal ei olnud just sotsiaalmeedia kasutamiseks mõeldud juhiseid, ent kirja on pandud ajatud tõed, mis aitavad ka tänapäeval aega kasutada. Õp 20:19; 16:28; 12:17, Ef 4:29 ütlevad, et hoidu tagarääkimisest, räägi ülesehitamise eesmärgil. Mõeldes sellele, et internetis on palju mürgist suhtumist, levita sina lahkuse ja õrnuse vaimu.
Piirid, mille endale sead, ja põhjused, miks sa valid erinevaid äppe, et ehitada üles oma platvorm, on erinevad, aga allolev aitab sul edendada oma koguduse loomingulisust, ning ka sinu enda loomingulisust.
Twitter
Twitter piirab sinu postitust 140 tähemärgiga, mis tähendab, et sinu keelekasutus peab olema täpne. Jeesus hindas kõrgelt sõnade väärtust, eriti palves (Mt 6:7). Koguduse kommunikatsioonitöölistele kulub ära postitada säutse, et leida oma mõtetele kõige sobivam vorm.
Üsna pea avastad, et paljud piiblisalmid on just ühe säutsu pikkused.
Twitteris saab sisu ka jagada. Kui sa saad olla vahend, mille kaudu inimesed otsivad, mida lugeda, siis nad hakkavad sind jälgima. Säutsudega saab algatada dialooge – ole valmis vastama.
Instagram
Fotomaailma võhikutele pakub Instagram filtreid, millega muuta telefonifoto selliseks, nagu oleks autor maailmakuulus fotograaf. Inimesed saavad sinu pilte laikida ja neid kommenteerida. Kuidas reklaamib sinu kogudus oma sündmusi? Missuguse pildi sa postitaksid, et innustada teoloogilist arutlust?
Kristlik kirik on kasutanud vitraažikunsti, et tutvustada kirjaoskamatuile Pühakirja lugusid. Mis siis, kui Instagram on tänapäeva vitraaž? Missugust lugu sa oma piltidega jutustad?
Facebook
Kui valitsus sooviks tõesti infot rahva eest varjata, peaksid nad selle ära trükkima koguduse infolehtedes. Iga kogudusevanem kurdab, et rahvas ei loe koguduse infolehte. Facebook annab võimaluse luua koguduse konto, lisada „koguduseliikmeid“ ja saata neile olulisi teadaandeid, kiireid palvesoove ja viimase minuti teateid millegi ärajäämise kohta. Selmet igale koguduseliikmele helistada, et kirikumaja on lume all, annab kiire sõnum sellest teada kõigile korraga.
Pastorina olen avastanud, et Facebook aitab mul olla kursis oma koguduse liikmete peamiste elusündmustega. Facebook ei ole täiuslik, nagu ükski süsteem, aga ma näen olulisi teadaandeid, nagu lapse sünni, kellegi surma, kolimise, abiellumise või murettekitavate küsimuste kohta. Sageli annab kiire tagasiside koguduseliikmele teada, et ma olen teda tähele pannud ja hoolin temast. See aitab paljundada minu piiratud füüsilist kohalolu ning olla inimestega siis, kui ma füüsiliselt ei saa nendega olla.
Vine
Vine on väga lühikeste videote koht, kus inimesed teevad minisketše, tähendamissõnu ja postitavad sotsiaalseid kommentaare. Mida suudaks teha üks noortegrupp, kellele on antud ülesanne kasutada seda meediumi? Kuidas saaks lühiintervjuusid kasutada jumalateenistusel või loomaks online-trende? Küsi provokatiivseid küsimusi, postita vastuseid ja vaata, kui paljud inimesed selle väljakutse vastu võtavad?
Snapchat
Nagu filmi „Mission Impossible“ sõnumid olid isehävivad, saab Snapchati sõnumit või videot vaadata vaid ühe korra ja siis see kaob. Kuigi seda rakendust on kasutatud valedel kaalutlustel, on enamus leidnud, et see on kasulik kutsete ja kiirete piltide edastamiseks (rakendus avaneb koos kaameraga). Seda äppi saab kasutada liikmetele kiire julgustuse saatmiseks, naljakate hetkede jagamiseks naerunäoga ja viimase hetke meeldetuletamisel.
YouVersion Bible
See äpp toob sinu näpuotste juurde kõik piiblitõlked, aga lisaks sellele annab võimaluse jutlustajatele laadida üles märkmeid, nii et liikmed saavad neid jutluse ajal alla laadida.
Kasuta vahendeid
Viisid, kuidas sotsiaalmeediat kasutada, on lõputud. Nagu ka aeg, mille me seal veedaksime, kui me ei piiraks ennast. Kuid õigel viisil kasutatuna saavad kogudused neid enda teenistuses ära kasutada, jumalateenistusel osalejate inimeste arvu kasvatamiseks (võttes kasutusele jumalateenistuse ajal käiva elava diskussiooni Twitteris), kohese tagasiside andmiseks jumalateenistuse ja koguduse sotsiaalsete sündmuste kohta, turundades neid seega mitteliikmetele (las liikmed logivad end Facebooki sisse, kui kirikusse tulevad), uute retseptide, tsitaatide, raamatute reklaamimiseks (kui sinu kogudus kasutab Pinteresti) ja isegi raha kogumiseks – guugelda vahendit nimega crowdsourcing.
Nagu magustoit või maitsestamine, nii saab ka sotsiaalmeediat kasutada viisidel, mis kannavad edasi väärtust ja kinnitavad elukvaliteeti. Elades infomaailmas, on meil ligipääs artiklitele, raamatutele, säutsudele, blogidele, mis aitavad meid meie teel. Kogudused saavad digitaalpärismaalastelt abi, et need korraldaksid seminare asunikele ja immigrantidele, et kohaneda maailmaga, mis näib olevat üle mõistuse kasvanud.
Veel üks asi: ükskõik mida sa säutsud, Facebooki postitad või YouTube’is läigid, tee seda kõike Jumala auks.
1 W. Criscione, “Churches Use Religious Marketing to Draw Young Members,“ The Spokesman-Review, Sept. 18, 2014. Võetud www.spokesman.com/stories/2014/sep/18/churches-use-religious-marketing-to-draw-young/.
Seth Pierce on SPA Puyallupi (Washington) koguduse vanempastor.
Ajakirjast Adventist Review tõlkinud Averonika Beekmann
Vaata nimekirja adventkoguduse äppidest siit.
In English