Kogudusevanemad said taas kokku iga-aastasel retriidil

Avaldatud 15.9.2016, allikas Meie Aeg

Septembri teisel nädalavahetusel said Viljandimaal Nuutsaku puhke- ja laagripaigas kokku Eesti adventkoguduste kogudusevanemad. See oli juba kolmas kogudusevanemate retriit, iga-aastase kokkutuleku eesmärk on puhata, koos aega veeta, vahetada mõtteid kogudusetöö vallas ja arutada ühiste eesmärkide ning raskuste üle.

Esimest korda osales retriidil koguduste liidu peasekretär Virve Toom, kes pidas ühise nädalavahetuse plussiks seda, et oli võimalus kokku saada ja suhelda ka nendega, kellega varem polegi niimoodi suhelnud. „Oli neid, kelle nime ja nägu ma varasemast teadsin, aga nüüd sain ka sügavamalt juttu rääkida ja tutvuda. Tore oli ka see, kui kuulsin kedagi rääkivat, et meie plaanime seda ja seda; ei olegi oluline, mida täpselt, peaasi et tegevus ja plaanid on, küll siis midagi ka teostub. See oli tore ja positiivne.”

Reedel oli kavas ühine söömine ning töönädala lõpetamine palvusega. Laupäeval kuulati erinevaid ettekandeid. Andres Ploompuu rääkis sellest, kuidas valeõpetusi ära tunda ning kuidas ennast ja teisi nende eest kaitsta. Angelika Käsk tuletas meelde, kust pärineb koguduse tervisereform ning selle põhimõtted. Mervi Kalmus rääkis Pauluse kirjade põhjal, et kogudusevanem peab olema osav õpetama. Ning Jaanus-Janari Kogerman pidas jutluse Nehemjast, kes ustavalt Jeruusalemma müüri üles ehitas. Pühapäeval jagas Allan Randlepp nippe, kuidas aktiivne inimene võiks paremini oma aega planeerida ja juhtida.

Virve pidas enda jaoks oluliseks mõtteks, mis jääb ka kauemaks meelde, tõika Andrese ettekadest. „Millele tasub väärõpetustest üldse tähelepanu pöörata ja millele mitte, see piir võib vahepeal nihkuda siia- ja sinnapoole, aga iga asjaga ei tasugi tegelema hakata ja oma aega viita iga asjaga.”

Veel märkis Vrve enda jaoks olulisena ära Allani juhised ajajuhtimise teemal. „Kõik oli hea, aga pühapäevane ajakasutuse teema, millest Allan Randlepp rääkis, jäi meelde. Täiel määral ei suuda sellist süsteemi rakendada, aga ivad kindlasti saab võtta,” ütles Virve. „Allanil oli lipikute süsteem, nii et ühes lahtris on tööd, mis ootavad tegemist, teises need, mis on pooleli ja töös, ja kolmandas need, mis on tehtud. Kui näed tehtud asju, siis on ka tuju parem. Muidu on ainult ootavate tööde järjekord,” lisas Virve.

Ka Allan Randlepp ise, kes on Keila koguduse vanem, osales retriidil esimest korda. Kuigi Allan on kogudusevanemaks ordineeritud juba aastate eest, ei soovinud ta vahepealsetel aastatel sellesse ametisse muude kohustuste kõrval valituks saada. Nüüd, mil Allan jälle kogudusevanema ülesandeid täidab, tundis ta retriidist kosutavat puhkust. „Kohapeal ka tunnistasin, et oli kosutav puhkus, argisagimisest eemal. Üht-teist sain targemaks ka,” ütles Allan ja lisas, et huvitav oli uuesti meelde tuletada, kus on meie koguduse tervisereformi juured, ning Jaanus-Janari jutlus Nehemjast oli inspireeriv.

„Mervi rääkis õpetamisest, kuidas Pauluse kirjas Timoteosele on kirjas, et kogudusevanem olgu osav õpetama. Kuna õpetamine mul endalgi meelel ja keelel ja meeldib seda teha, oli huvitav kuulata. Merviga nõustun, ja Piibliga nõustun, ja Paulusega, et kogudusevanem peaks olema osav õpetama,” rääkis Allan.

Kogudusevanema rolli kohta ütles Allan, et tema arusaamise järgi peaks kogudusevanem olema pastori parem käsi, kes aitab kõige otsesemas mõttes koormat kanda. „Koguduseliikmete eest hoolekanne, koguduseliikmete külastamine, vaatamine, et vajadused oleksid kaetud, et diakonid toimetaksid. Kogudusevanema ülesanne on ka selline pastoraalne tegevus, mitte ainult majandustegevus või toetavad tegevused,” sõnas Allan. „Vaimuliku poole pealt peaks kogudusevanem aitama pastorit, eriti täna, kui meil on kahe koguduse põhimõte. Pastorit ei ole kogu aeg kohal, veel vähem jõuavad nad koguduseliikmeid aidata. Siin kehtib ka Mervi jutt, et kogudusevanem peab olema osav õpetama, sest pastor alati ei tule ja õpeta Piiblit. Järjest rohkem jääb see töö kogudusevanemate peale,” lisas ta.

Retriidilt osavõttu kommenteerides ütles Virve, et osavõtt oli aktiivne ja inimesed tulid, nagu said. Eesti kogudustes teenib 25 kogudusevanemat. 

Pildid: Jüri Vahtramäe

Jaga Facebookis
Loe seotud teemal
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat