Nädalavahetus Pärnumaa matkaradadel

Avaldatud 10.11.2016, autor Vallo Põldaru

Lumi tuli tänavu maha ootamatult. Nii sai ka novembri algusesse plaanitud sügismatkast talvematk.

Reede õhtul kogunesid kõik matkalised Kilingi-Nõmme metsamajja. Kalle oli enne teisi juba pliidi, ahju ja sauna kuumaks kütnud. Sõime õhtust, jutustasime, käisime saunas ja lugesime palvenädala loengut. Öö oli kohati liigse kütmise tõttu natuke soojem, kui soovitud.

Hingamispäeva hommikut alustasime hommikupalvusega. Edasi läksime õppetükiga. Rääkisime Iiobist, sellest, kas, kes ja kuidas õnnetustes süüdi on ning kuidas üksteisele toeks raskustes olla. Kolisime majast asjad välja ja läksime jalutama kohalikule metsarajale. Õues valitses hingamispäevalik rahu- päike paistis, ilm oli soe ja tuulevaikne. Puude oksad ja maa olid paksu puutumatu lumevaibaga kaetud. Kõik nautisid Jumala loodu keskel olemist.

Järgmisena läbisime Rae järve matkaraja süües saia ja banaane. Kohati võis ka inimtegevuse tagajärjel ootamatult puuokstelt lund krae vahele sadada. Ületasime rippsilla, millel tohtis viibida korraga üks inimene, vaatasime vaatetornist loodust, paitasime koera ja kõndisime tagasi autode juurde.

Lõunat läksime sööma Laiksaare metsaonni. Lammimetsasid tutvustav Laiksaare loodusõpperada oli värske lumevaibaga kaetud ning inimjälgedest puhas. Mööda jõeäärt jalutada ja risti-rästi kukkund puid vaadates oli eriline tunne. Talv on ilus aeg! Metsaonnis kõhud täis söödud, jalutasime tagasi. Järgmisel hetkel leidsime ennast Segasumma talust, kus ootasid meid soe saun ja supp. Õhtu lõpetasime lauamängudega.

Pärast pühapäevahommikust palvust läksime Lähkma jõe äärde jalutama. Koprad olid rajanud vägeva tammi ja poolenisti jäätununa nägi see eriti võimas välja. Pärast mõningast lumes sumpamist oli aga aeg päästeoperatsiooniks. Meiega kaasas olnud kelk liikus armutult allavoolu. Õnneks jäi ta jäätüki taha pidama. Meistrimehed langetasid taskunoaga peenikese puukese ja asusid kala püüdma. Näkkas esimese korraga. Nii naeru kui pisaraid toonud lugu leidis õnneliku lõpu.

Sõime veel viimased toiduülejäägid, mängisime viimased lauamängud ja oli aeg koduteele asuda. Aitäh kõigile toreda matka eest ja aitäh pererahvale sooja vastuvõtu eest! Järgmise korrani!

Jaga Facebookis
Vaata seotud teemal
Loe seotud teemal
Veel samalt autorilt
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat