Kuidas muudab Jeesuse teise tuleku ootamine meie elu?

Avaldatud 15.4.2017, allikas Meie Aeg

Eelmise aasta maikuus külastas Rakvere adventkogdust kunagine peakonverentsi uudistejuht ning usuvabaduse ja avalikkussuhete osakonna kunagine juht Jonathan Gallagher. Gallagher töötas ka koguduse esindajana ÜRO juures. Gallagheri seovad Eestiga perekondlikud suhted – tema tütar on abielus eestlasega ning nüüd on Gallagheril juba ka eestlasest vastsündinud lapselaps. Pärast kogudusetöölt lahkumist on Gallagher töötanud vaba piiblitõlke kallal.

Usuvabadusest tänapäeva maailmas ja Piibli tõlkimisest rääkis Gallagher intervjuus Lauri Beekmannile.

Sa oled maailmauudistega kursis ja sellega, mis toimub Euroopas. Teadlik kriisist, mis on erinevate religioonide vahel. Ehk oled kuulnud, et Eestit peetakse Euroopa liidu sekulaarseimaks riigiks, aga nüüd kardavad inimesed oma kristlike juurte kadumaminekut, kui me lubame oma riiki moslemeid.

See on keeruline olukord. On ju tõsi, et mitte igaüks, kes tuleb, ei jaga sama väärtussüsteemi, mille ehitamiseks läänes on kulunud väga kaua aega, mõnes paigas ei ole sellise tasemeni jõutud. Aga ma ei taha, et kristlikust vaatepunktist öeldaks, et me ei taha teid siia, sest te pole kristlased. See ei oleks Jeesuse moodi. Ma tahaksin alati vaadata seda, kuidas Jeesus käitus. Kui vaadata evangeeliume, siis Tal oli alati aega inimeste jaoks, kes ei jaganud Tema uskumusi. Seal oli Samaaria naine, ja teised, kellega suhtlemine teisi ärritas. See ei olnud iisraellasest pidalitõbine, kes terveks sai, see oli süürlane. Ja see ei olnud Iisraeli lesknaine, keda ta eeskujuks tõstis, see oli Sarepta lesknaine.

Piibel on alati võõraste suhtes väga avatud. See ei tähenda, et las igaüks tuleb ja teeb, mis talle meeldib. Nad peavad austama selle riigi seadusi. Ma olen lugenud aastavahetuse hirmsate sündmuste kohta Saksamaal ja võimud peavad nende probleemidega tegelema. Peab olema kord ja seadus. Aga mulle ei meeldi mõte sellest, et me arvame teatud inimesed välja pelgalt selle põhjal, kust nad pärit on.

Kas see on sinu silmis midagi, mis adventkogudust teistest eristab? Meil ei ole Eestis suurt moslemikogukonda, aga aastaid on olnud arutelusid selle kohta, kas ehitada Tallinnasse mošee. Kristlased laiemalt on selle vastu. Kas adventkogudus võiks olla sel rindel aktiivsem, sest me väärtustame usuvabadust?

Töötasin selle teemaga peakonverentsis kaheksa aastat, töötasin usuvabaduse ja avalikkussuhete juhina. Ja ÜROs töötades rääkisin kõigile riikidele usuvabadusest: me peame austama inimeste usuvabadust uskuda, praktiseerida nagu nad soovivad. Seda õigust ei saa neile keelata. See peab muidugi jääma ühiskonna seaduste piiresse, sa ei tohi teha midagi ebaseaduslikku. Usuvabadus ei anna vabadust end teistele inimestele peale suruda.

Kuna me oleme väike kogukond, enamuses maailma riikides, siis väärtustame väga usuvabadust ja õigust oma usku praktiseerida. Kuidas saame öelda, et soovime usuvabadust enda tarvis, aga mitte sinule. Ma arvan, et peame lubama teiste uskude esindajatele praktiseerida vabalt ja rahus oma usku. Kui inimesed kuulutavad vägivalda, kui nad teevad seadusevastaseid tegusid – võib ju ette kujutada, et keegi ütleb, et ta on satanist ja ta kummardab kuradit ja usub laste ohverdamisse, hoidku selle eest, siis on meil ju seadus, mis ütleb, et ei, seda ei tohi teha. On kõrgemaid põhimõtteid kui usuvabadus, üks neist on õigus elule. See on midagi väga olulist. Kui mõtleme sellele, siis peame ütlema, et jah, usuvabadus on aluspõhimõte, see ei ole midagi, mida sa palud, et valitsus selle sulle tagaks, see on sul juba olemas. Valitsus peab seda austama. Aga see ei tohi piirata kellegi teise õigusi. Alati tuleb arvestada tasakaaluga: sa mitte ainult ei nõua enda õigusi, vaid sul on vastutus ka teiste ees.

Usuvabadus on olnud meie koguduse nurgakivi. Kui sa vaatad meie kogudust üleilmselt, kas see on muutunud, või on fookus muutunud või kas see peaks muutuma?

Adventkoguduse demograafia on kindlasti muutunud. Kui meie kogudus 1863. aastal loodi, olime me Põhja-Ameerika väike fundamentalistlik usugrupp, võiks öelda. Nüüd oleme väga paljudes riikides, meie liikmete arv on märkimisväärne, see on muutnud kogudust, see on tõsi.

Kas meil on ikka sama visioon nagu koguduse pioneeridel? Vastaksin, et ei. Mina arvan, et peaksime oma fookuse uuesti seadma.

Igal adventistil on oma arusaamine sellest, mis meie sõnum on. Meie sõnum on see, mida peame rääkima inimestele hingamispäevast või tervisesõnumist või haridusest või metsalise märgist – meil on uskumuste süsteemis erinevad harud. Mina tahaksin rõhutada Jumalast arusaamise olulisust. Ma tegin oma doktoritöö Jeesuse teisest tulemisest. Kuidas me saaksime täiesti aru mõttest, et Jeesus tuleb varsti, Jumal murrab meie aja kulgu – kuidas see muudab meie elu? Kui sa tõesti usud, et aeg siin on üürike – me ei pane kuupäeva –, aga see annab meile teistsuguse perspektiivi. Ilm 21, 22 – Jumal ise tuleb, Tema on neile Issandaks. See on meie fookus: vaata üles, teie lunastus on lähedal. Jeesus ütles: vaata, ma tulen kiiresti, ma tulen uuesti. Ta ütleb meile ka, et me teeksime tööd. Mulle näib, et sageli oleme liiga hõivatud tööga ja mitte Tema tulemise ootamisega, oma lunastuse ootamisega.

Teisena tahaksin öelda, et me elame suures võitluses – seda ainulaadset sõnumit saame inimestega jagada. Miks me elame patumaailmas, miks Jumal seda ei muuda? Kui Jumal on armastuse Jumal, miks siis inimesed kannatavad? Sel on põhjus! Me võime aidata inimestel seda mõsta, seda kosmilist konflikti, mis keerleb Jumala valitsemiskorra ümber. Me oleme siin kui ajastute näitelaval, me näitame – nagu Iiob –, missugused uskumused meil on – kas me teeme neid asju sellepärast, et Jumalale meelehead valmistada või sellepärast, et me tahame tasu saada, või sellepärast, et need on õiged. See on osa vastusest. Meil on eesõigus sel laval olla. Ma soovin, et me läheksime nende alustõdede juurde tagasi, mitte ei tegeleks nende asjadega, mis meid sellest eemale juhivad.

Räägime sinu tõlketööst, sa tõlkisid Uue Testamendi. Mis sind motiveeris? On ju palju olemasolevaid piiblitõlkeid.

Kümme-üksteist aastat tagasi, kui uurisin Californias ühe grupiga Piiblit, tuli minu juurde kaks meest, kes küsisid, kas ma aitaksin neid. Neil oli kogu Piibel mp3-mängijal olemas, audioversioonis. Neil oli disainitud väike mp3-mängija, mille ühe nupulevajutusega võisid kuulata tervet Piiblit. Nad käisid Piibli kirjastajate juurde, piibliseltside juurde, tõlkijate juurde ja need kõik tahtsid raha avaldamise eest. Ma arvasin, et nad küsivad minu käest raha. Mul ei olnud raha, aga kuulsin Issandat mulle ütlemas, et miks sina seda ei tee, sa tunned kreeka ja heebrea keelt, miks sa seda ei tee? Mulle jõudis kohale, et miks me tahame Jumala Sõna inimeste eest lukku panna inimlike autoriõigustega.

Piibliseltsid soovivad ise trükkida ja avaldada ja tõlkida ja seega on neil ka autoriõigused. Piiblite trükkimisest on saanud nagu äri, kõik on seotud rahaga. Mõtlesin siis, et miks mitte ise teha, nii et see oleks tasuta ja sel ei oleks autoriõigusi. Sellisel loomingulisel tegevusel, nagu seda nimetatakse, oli kaks tingimust: esiteks, see on identifitseeritud kui vaba piibliversioon ja teiseks, teksti ei tohi muuta. Kui tahad seda trükkida või seda oma veebilehele panna, siis seda võib teha.

Teine asi, mida tahtsin teha, oli minna eemale läbinisti evangelikaalsest traditsioonist, millel enamus piiblitõlkeid põhineb. Selles ei ole midagi halba, evangelikaalses tõlkeversioonis, aga see on teinekord erapoolik. Me kõik oleme erapoolikud oma maailmavaates, ja piiblitõlke versioon ei ole siin erand. Minagi lisan siia erapoolikust. Ma olen pärit Inglismaalt, minu vanemad ei olnud alguses adventistid, nad tulid kogudusse hiljem – kõik see on osa minust.

Ma püüdsin sellest mitte teha adventistlikku tõlget, aga ma tegin joonealuseid märkusi, näiteks kus Jeesus ütleb Laatsaruse kohta, kes on surnud: „Meie sõber Laatsarus magab.“ Lisasin sellele joonealuse märkuse, et Uues Testamendis räägitakse surmast kui magamisest. Eesmärk oli kasutada kaasaegset inglise keelt, lihtsaid sõnu, teha seda parimal võimalikul moel. Seda on lihtne lugeda, kaasaegses inglise keeles ja see autoriõigusteta – sellepärast ma seda tegingi. Need on trükitud Indias, need jõudsid USAsse selle aasta alguses, tõin ka Eestisse mõned.

Ma ei kujuta ette paremat viisi evangeeliumitööks. Meil ei ole paremat viisi kui anda inimestele lugeda ja kui sul on küsimusi, siis ma aitan sul aru saada. Nagu etiooplane, keda Filippus aitas kirja lugemisel. Minu jaoks on see parim viis jagada inimestele seda, mida me usume. Ma usun, et Jumal tahab, et me seda teeksime ja mul on suur eesõigus olla selles töös osaline.

Missugune on sinu kogemus teoloogina, kes sa tunned Piiblit läbi ja läbi? Kas tõlkimine oli teistsugune töö, leidsid midagi uut?

Ma võiksin tuua sulle sadu näiteid. Parim, mis tõlkimisega saavutatakse, on see et ma immutan ennast tekstiga. Ja siis hakkad nägema asju. Toon ühe näite. Jh 3:16, inglise keeles loetakse tavaliselt nii: sest nõnda (ingl k so, tlk) Jumal armastas maailma, et Ta... Ja me loeme sinna sisse, et Ta armastas nii palju, mis on kahtlemata tõsi, aga kreekakeelne salm ei ütle seda. Kreeka keeles on nii: viisil, nagu Jumal... Vabatõlkes on nii: Jumal armastab maailma ja näitas seda nii, või sel kombel, et saatis oma Poja jne. Seal on väike erinevus. See ei tähenda, et teised versioonid ei ole õiged, aga viis, kuidas me seda loeme, ei ole päris nii, nagu alguses mõeldud. See lühike sõna nõnda (ingl k so) tähendab viisi, kuidas Ta oma armastust näitab. Ma arvan, et see annab meile sügavama tähenduse: sel viisil näitas Jumal, et Ta armastab maailma. Ta armastab lõpmatult ja valis selle viisi armastuse näitamiseks.

On ka teisi näiteid. Kui me neid tekste sügavuti vaatame, siis saame aru, et me ei ole paljust aru saanud. Ja sellepärast ka need joonealused märkused. Inimesed on mulle öelnud, et märkused on head, aga sa pead rohkem selgitama. Seepärast töötan praegu kommentaari kallal. Ma olen oma arstiga rääkinud sellest ja öelnud, et mul on veel 20 aastat vaja, sest ma pean töötama selle kommentaari kallal. Eks näis. See on väga huvitav töö – sügavuti uurimine. Mõnikord me arvame, et me teame, mis on kirjas, aga tegelikult seda seal ei ole.

Rohkem infot Gallagheri piiblitõlke kohta saab lehelt www.freebibleversion.org ja sabbathschoolonthemove.org.

Jaga Facebookis
Loe seotud teemal
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat