Sinu valikud ja minu valikud

Avaldatud 24.7.2017, autor Helis Rosin, allikas Meie Aeg

Tavaliselt on nii, et meil kõigil on omad plaanid ja soovid. Mis juhtub aga siis, kui minna hoopis abikaasa plaanidega kaasa?

Kevadel pakkus minu abikaasa välja, et veedame kogu suve maal, sest seal on parem elukeskkond nii lapsele kui ka meile. Maal on rohkem tegevusvabadust ning looduse keskel olles saame kogeda Jumala lähedalolu paremini kui linnas. Puhkev õis, tärkav seeme, linnulaul – kõik see annab tunnistust meie Looja vägevusest ja hoolivusest. Selleks et meie elamine maal oleks täiuslik, pakkus abikaasa välja, et võiksime võtta kanad. Ka täiuslikus keskkonnas Eedeni aias elas inimene koos loomade ja lindudega. Kindlasti oleks siis ka lapsel huvitavam maal olla. Kuna abikaasa töötab Tallinnas ning terve suve puhata ei ole võimalik, oli ta nõus puhkuse lõppedes hakkama igapäevaselt Kesk-Eestist Tallinnasse tööl käima.

Minu jaoks oli see veidi ekstreemne, aga abikaasa üllatuseks ja rõõmuks olin siiski nõus. Ees ootas meid ligi 100 aastat vana talumaja koos maalapiga, mis ootas hooldamist. Mai keskpaigas pakkisime oma asjad ja võtsime suuna suvekoju. Esimese asjana ehitas abikaasa väliduši, mille ukselt avanes vaade õitsevale õunapuuaiale. Esimestel nädalatel tegelesime aiamaa harimise ja seemnete külvamisega, selleks et nende vilju sügisepoole nautida puhta ja tervisliku toiduna. Peagi rentisime oma kodukülast ühelt perekonnalt ka viis kana ja ühe kuke. Varsti hakkas meid külastama ka väike aktiivne naabrikutsikas, kellest sai igapäevane külaline. Lapsel oli sellest vaid rõõmu juures.

Ehkki olen kogu oma lapsepõlve maal veetnud, võin öelda, et sellist maaelu pole ma veel kogenud. Taas avastasin, kui võrratu on suve algus, kui esmalt õitseb sirel, seejärel õunapuud ja lõpuks jasmiin. Milline silmailu ja aroom samaaegselt, kui õue astuda! Märkasin, et rohutirtsud hakkavad siristama kohe pärast jaanipäeva, mitte alles sügist kuulutavatel augustikuu õhtutel, nagu varem olin arvanud. Kuulsin, kuidas toonekurg nokka laksutab. Varem arvasin, et sellist häält teeb rähn. Hakkasin kanasid ja kukke jälgides mõistma, millest on tulnud ütlus: „Enne mune, siis kaaguta“. Kohtusin korduvalt vahvate nahkhiirtega ja kuulsin sageli neid maja seina sees häälitsemas ja tiibu rapsimas. Avastasin, kui armsad võivad olla pisikesed tibupojad. Nimekirja looduse ilust enda ümber võiks veel pikalt jätkata. Jumala looming on nii imeline.

Vaadates loodust enda ümber, hakkas mind nii mõnigi Piibli kirjakoht uues valguses kõnetama. „Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti." (Js 40:8) Võtsin sel aastal teadlikult aega, et uurida lilleõite ilu. Milline korrapära ja huvitavad mustrid, kuid kahjuks rõõmustavad need meid vaid üürikest aega, kuid Jumala Sõna on meile rõõmuks iga päev! Samuti meenus tähendamissõna külvajast. Olin vahepeal juba lootust kaotamas, et minu istutatud türgi mustköömen ei hakkagi idanema. Aga lõpuks tulid taimed mullast välja ja hakkasid õitsema! Igapäevaste toimetuste juures torkas pähe mõte, et tegelikult aitab Piiblit paremini mõista ka põllundusega seotud nüansside tundmine. Jeesus ise kasutas oma kõnes näiteid seemnekülvist, raiheinast ja vihmasajust.

Lisaks pani see kogemus mõtlema asjaolule, et sageli tekivad peredes lahkarvamused seetõttu, et lähtutakse oma isiklikust vaatevinklist ja eelistustest. Olgu selleks siis puhkuse sisustamine, tapeedi valik või midagi muud. Enne kihlumist oli meil kõva arutelu teemal elamine linnas vs maal. Lõpuks loobusime sel teemal rääkimast, kuna üksmeelt ei paistnud kusagilt tulevat. Ehkki minu jaoks ilmnesid tänavu maal olles ka mõned häirivad tegurid, tuleb tõdeda, et mida rohkem loodust on meie ümber, seda parem. Jumala kätetöö kõnetab. Lisaks oli rõõm näha, kui lapse silmad säravad põllul töötavaid traktoreid ja kombaine nähes ning kui maatööd teinud abikaasa saabub tuppa, naeratus suul. Väsinud, aga õnnelik!

Ka Jumal soovib meile parimat. Aga kui Ta meile teeotsa kätte näitab, võib see ekstreemne tunduda. Tekib küsimus, kas ma tahan seda rada käia. Olgu selleks siis elukoha, töö või millegi muu valik.

Mis siis ikkagi juhtus, kui abikaasa soovidega kaasa läksin? Tsiteerides ühe saksa õpetlase sõnu: teise inimese õnnes leiad ka omaenda õnne. On olnud imeline aeg, mis loodetavasti kestab veel edasi.


Artikkel ilmus 2016 aasta septembris.

Jaga Facebookis
Vaata seotud teemal
Loe seotud teemal
Veel samalt autorilt
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat