Teoloogiline ja akadeemiline vabadus ning vastutus

Viimati muudetud 12.9.2008

I dokument: Seisukoht teoloogilisest ja akadeemilisest vabadusest

Kogudus ja selle institutsioonid

Seitsmenda päeva adventistist pastori/töölise (edaspidi tööline) vabadus rajaneb teoloogilisel eeldusel, et Jumal hindab vabadust ja et ilma selleta pole armastust, tõde ega õiglust. Armastus nõuab sundimatuks avaldumiseks kiindumust ja pühendumist; tõe vastuvõtmine eeldab tõendusmaterjali ja argumentide teadlikku uurimist; õiglus eeldab inimõiguste ja vabaduse respekteerimist. Nende elementide kohalolu koguduses toidab ühtsusevaimu, mille pärast meie Issand palvetas (Jh 17:21-23; Ps 133).

Seitsmenda päeva adventistide maailmavaade rajaneb Vanale ja Uuele Testamendile. Nad usuvad, et piibellikul tõel ja südametunnistusevabadusel on oluline osa suures võitluses headuse ja kurjuse vahel. Kurjus, selleks, et eksisteerida, sõltub juba oma olemuselt pettusest ja valest, mõnikord pealesunnitusest. Tõde aga edeneb kõige paremini seal, kus hinnatakse ja viljeletakse vabadust ning kus Jumalat teenitakse siirast soovist lähtudes (Jh 7:17; Ps 111:10).

Seetõttu austatakse adventkoguduse administratiivses praktikas töölise eesõigust isiklikuks piibliõppeks, selleks et “katsuda läbi kõik” (1 Ts 5:21). Kogudusel poleks kohane kuulutada, et tõde ja vabadus ei saa eksisteerida teineteisest lahus ja samas keelata töölistele õigust vabalt uurida kõike seda, mida peetakse tõeks. Seega, kogudus ei tõkesta tõeotsingut, vaid julgustab oma töölisi ja liikmeid pühenduma tõsisele Pühakirja uurimisele, et võtta vastu kogu vaimulik valgus, mida see sisaldab (Ps 119:130).

Kuigi tööline on vaba uurima, ei tähenda see, et tema isiklik piiratud perspektiiv ei vajaks koguduse avaramast vaateväljast tulenevat korrektiivset mõju. See, mida üks inimene peab tõeks, võib suurema kogukonna usklike meelest olla vale. Töölised ja liikmed on kutsutud olema üksmeelsed peamistes punktides, et Kristuse ihus “ei oleks lõhesid” (1Kr 1:10).

Iga kristlase vabadus tuleneb kuulumisest Kristuse kogudusse. Keegi, kes pole korralikus suhtes Jumala ja ligimesega, pole piibellikus tähenduses vaba. Seepärast peab ka teoloogiline tõde olema kinnitatud koguduse uurimistulemuste poolt. Üks isik võib ärgitada kogudust mõne küsimuse põhjalikumale uurimisele, kuid ainult Jumala rahvas ja kogudus kui tervik saab otsustada, mis on ja mis ei ole tõde Pühakirja valgel. Ükski koguduseliige või tööline ei saa iialgi teenida eksimatu tõlgendajana kellegi teise jaoks.

Kuna eksiõpetused, mis ohustavad hingede igavest saatust, võivad aeg-ajalt esile kerkida koguduse enda seest (Ap 20:29-31; 2Pt 2:1), siis ei tohiks ohutuse mõttes vastu võtta ega soosida ühtegi uut doktriini või tõlgendust ilma, et lubataks kõigepealt otsustada kogenud vendadel, sest „kus on palju nõuandjaid, seal on abi“ (Õp 11:14).

Isegi töölise poolt avastatud õige arusaamine tõest võib olla mitte vastuvõetav kogudusele selle esmasel esitamisel. Kui selline õpetus tekitab lõhesid, ei peaks seda õpetama ega jutlustama, enne kui sellele pole antud hinnangut ülalkirjeldatud viisil. Apostlid ise on siin kõige paremaks eeskujuks (Ap 15:2, 6; Gl 2:2). Isiklike vaadete pealesurumine, mis seab ohtu Kristuse ihu ühtsuse (mis on samapalju tõde, kui seda on koguduse poolt formuleeritud doktriinid – Fl 1:27; Rm 15:5, 6), on töölise vabaduse vastutustundetu kasutamine.

Veel enam, töölised peaksid oskama eristada doktriine (mida ei saa muuta ilma hävitamata evangee­liumi kolme ingli kuulutuse raames) uskumustest, mida kogudus ei toeta. Hea näide taolisest toimimisest on nn ’Jeruusalemma nõukogu’ otsus (Ap 15). Apostel Paulus soovis viia evangeeliumi pakutavat tõde kristli­kust vabadusest paganatele. Kui see põhimõte oli kord koguduse poolt vastu võetud, oli ta valmis tegema mööndusi vähemtähtsates asjades (Rm 14:5-13). Uuele tõele või põhimõttele aja andmine sulandumiseks koguduse igapäevaellu näitab austust ja respekti koguduse kui Kristuse ihu terviklikkuse suhtes.

Kuid kust läheb piir vabaduse ja vastutuse vahel? Kui isik asub koguduse teenistusse, siis eeldatakse, et ta mõistab eesõigust esitada Jumala tõde vastutustundlikul ja austaval viisil. Temalt oodatakse Jumala Sõna kohusetundlikku jagamist, pidades silmas tema hoolde usaldatud inimeste igavest heaolu. Taoline privileeg välistab teoloogiliste vaadete esitamise, mis on vastuolus koguduse vastuvõetud seisukohtadega.

Kui tööline peaks temale antud usaldust kuritarvitama, peab kogudus tegutsema oma olemuse alalhoidmise nimel (Ap 20:28-31), sest usklike ühendus võib saada killlustatud kõrvalekalduvate doktrinaalsete vaadete läbi. Selle tulemusena on töölisel oht jääda ilma oma eesõigustest – ja seda eriti sellepärast, et koguduse teenistujana on ta vastutav selle korra ja ühtsuse säilitamise eest (Mk 3:24, 25; Ef 4:1-3; 1Pt 5:1-5).

Vaimuliku mõistmise tõelise progressi huvides (2Pt 3:18) korraldab kogudus töölise erivaadete, kui viimane usub need olevat uue valguse, eksamineerimise kompetentse komisjoni poolt. Alternatiivsete vaadete ärakuulamine edendab alati tõde. Alternatiivne seisukoht kas toetab ja laiendab tõde, või see paljastatakse valena, kinnitades olemasolevaid seisukohti.

Selleks, et kindlustada õiglast ja küpset hindamist, peab asjasse puutuv administratsioon järgima allolevaid juhiseid, kui tal on tegemist töölisega, kes väidetavalt omab konfliktseid vaateid doktriinide osas.

Juhised lahknevate vaadete hindamiseks ja dissidentide distsiplineerimiseks: kogudused, koguduste liidud, X-12 institutsioonid ja mitteakadeemilised asutused.

Kogudus säilitab õiguse võtta tööle ainult neid isikuid, kes isiklikult usuvad koguduse doktrinaalsetesse seisukohtadesse, mis on esitatud kokkuvõetult dokumendis “Seitsmenda päeva adventistide fundamentaalsed tõekspidamised” (Fundamental Beliefs of Seventh-day Adventists, 1980) ja on pühendunud nende ülalhoidmisele. Taolistele isikutele antakse spetsiaalsed volitused koguduse vastavate organite poolt ning need identifitseerivad neid kui koguduse töölisi.

Koguduseliikmetena alluvad töölised jätkuvalt koguduseliikmelisuse tingimustele, nagu see on esitatud „Koguduse korras.“ See dokument käib ka palgaliste tööliste kohta.

On mõistetud, et distsiplinaarmeetmete rakendamine sellise koguduse töölise suhtes, kes pidevalt propageerib doktrinaalseid vaateid, mis erinevad koguduse poolt tunnustatuist, ei ole tema vabaduse piiramine, vaid koguduse terviklikkuse ja identiteedi hädavajalik kaitsmine. Eksisteerivad mõlemad, nii indiviidi vabadused kui ka koguduse korporatiivsed õigused. Töölise eesõiguste hulka ei kuulu õigus väljendada seisukohti, mis võivad kahjustada või hävitada seda sama kogukonda, mis teda toetab ja talle maksab.

Vaatamata hoolikalt teostatud uurimisele ja valikule võib siiski esile kerkida juhtumeid, kui tuleb kriitiliselt läbi uurida töölise teoloogilised vaated. Kui see osutub vajalikuks, siis on soovitav järgida järgmist protseduuri:

1) Privaatne konsultatsioon kõrgeima juhtivametniku ja töölise vahel. Konsultatsioon peaks toimuma leplikus vaimus, pakkudes töölisele kõiki võimalusi vabalt ja avatult väljendada oma tõekspidamisi ja veendumusi. Kui see vestlus näitab, et tööline kaitseb seisukohti, mis lähevad vastuollu adventistliku teoloogiaga ja ta ei soovi nende esitamisest loobuda, siis tuleb juhtivametnikul esitada see küsimus koguduste liidu/institutsiooni juhatusele, mis seejärel moodustab spetsiaalse ülevaatava komitee, et jõuda selgusele töölise olukorra suhtes.

Juhtivametniku ja töölise vahelise konsultatsiooni ajal teeb ametnik oma arusaamise alusel tekkinud olukorrast otsuse, milliseid administratiivseid samme tuleb astuda.

a. Kui tööline algatab vabatahtlikult konsultatsiooni ja informeerib juhtivametnikku oma teoloogilistest kahtlustest ning kui ta on oma suhtumises avatud nõustamisele, ilma sisemise sunnita oma kahtlusi ja vaateid levitada, siis on soovitav toimida järgmiselt:

1. Tööline jätkab oma tööülesannete täitmist ning esitab kuue kuu jooksul kirjaliku raporti oma seisukohast.

2. Kui selle perioodi jooksul on asi rahuldavalt lahendatud, siis pole edasine sekkumine vajalik.

3. Kui asi ei saa lahendatud, peab selle liidu/asutuse juhatus, kus tööline töötab, korraldama töölise ärakuulamise selleks moodustatud komitee poolt (vaata allpool selle koosseisu ja funktsiooni kohta).

b. Kui tööline aktiivselt propageerib oma lahknevaid doktrinaalseid vaateid ja tema juhtivametnik on sunnitud algatama konsultatsiooni, on soovitav toimida järgmiselt:

1. Tööline, vastavalt liidu/institutsiooni juhatuse äranägemisele, peaks kas jääma oma kohale, selgesõnaliste instruktsioonidega hoiduda oma vaadete privaatsest või avalikust esitamisest, või tuleks ta tema asja menetlemise ajaks saata administratiivsele puhkusele.

2. Töölise palganud liidu/asutuse juhatus peaks korraldama töölise ärakuulamise selleks moodustatud komitee poolt (vaata allpool selle koosseisu ja funktsiooni kohta).

2) Moodustatav ülevaatav komitee – selle koosseis ja funktsioon.

a. Ülevaatav komitee, kaasa arvatud liidu/institutsiooni juhatuse poolt valitud isikud teisitimõtleja kaastööliste hulgast koostöös järgmise kõrgema organisatsiooniga, kuulab ära ja annab hinnangu sellele doktrinaalsele probleemile.

b. Töölise doktrinaalsed seisukohad tuleb esitada ülevaatavale komiteele kirjalikult tema poolt enne komitee töö algust. Koosoleku ajal peaks tööline olema kättesaadav võimalikuks diskussiooniks.

c. Ülevaataval komiteel tuleb oma tööd teha täie tõsiduse, aususe ja erapooletusega. Pärast küsimuse all olevate punktide hoolikat uurimist tuleks esitada detailne kirjalik raport diskussioonist koos soovitustega koguduste liidu/institutsiooni juhatusele. Kui komitees pole üksmeelele jõutud, tuleb lisada ka vähemuse arvamus.

d) Kui ülevaatav komitee leiab, et töölise seisukohad sobivad kokku koguduse põhiuskumustega, pole vaja mingeid edasisi samme ette võtta. Kui aga töölise seisukohad erinevad seitsmenda päeva adventistide omadest, tuleb ülevaataval komiteel diskuteerida töölisega komisjonis tehtud kokkuvõtte üle ja anda talle nõu:

1. Uurida veelkord üle oma teoloogilised seisukohad, lootuses, et tema erivaated kaovad.

2. Hoiduda oma erivaadete propageerimisest.

e. Kui tööline ei suuda lepitada oma seisukohti denominatsiooni põhitõdedega ja tunneb oma südames kohustust kaitsta oma vaateid nii privaatselt kui ka avalikult, peab ülevaatav komitee soovitama juhatusele, kellele tööline otseselt allub, et tema tööluba tühistataks.

f) Kui tööline on avastanud uue seisukoha, mida ülevaatav komitee peab paikapidavaks, tuleb tema seisukohta uurida uniooni ametnike poolt (kui on tegemist divisjoni/peakonverentsi institutsiooniga, siis divisjoni/peakonverentsi institutsiooni ametnike poolt) ning seejärel koos asjakohaste soovitustega esitada Peakonverentsi Piibliuuringute Instituudile lõpliku lahenduse saamiseks antud küsimuses.

3) Võimalus apelleerimiseks.

a. Lahkarvamusel olev tööline võib esitada pöördumise ja ilmuda apellatsioonikomitee ette, milles on seitse liiget, kes on määratud uniooni juhatuse poolt (või divisjoni juhatuse, kui on tegemist divisjoni/peakonverentsi institutsiooniga). Seda komiteed juhib uniooni president või tema esindaja ning seal peab olema uniooni jutlustajate assotsiatsiooni sekretär, kaks divisjoni/peakonverentsi juhatuse poolt määratud esindajat, konverentsi/institutsiooni juhtivametnik ja kaks töölise esindajat, kes on valitud viie tema poolt nimetatud inimese hulgast.

b. Iga uniooni (divisjoni, kui on tegemist divisjoni institutsiooniga) apellatsioonikomitee soovitus esitatakse uniooni (divisjoni) juhatusele. Uniooni (divisjoni) ametnikud peavad oma juhtivametniku kaudu teatama töölisele oma kollektiivse otsuse.

c. Iga uniooni (divisjoni) juhatuse soovitusest tuleb teatada liidu/institutsiooni juhatusele lõpliku otsuse tegemiseks töölise palkamise osas.

d. Viimane võimalus apelleerimiseks töölisele on pöörduda peakonverentsi selle divisjoni juhatuse poole, kelle piirkonnas ta töötab. Selle otsus on lõplik ja sellest teatatakse töölise palganud liidu/institutsiooni juhatusele.

e. Ärakuulamise, ülevaatamise ja apelleerimise perioodil tuleb töölisel hoiduda küsimuse all oleva teema avalikust esitamisest.

II dokument: Akadeemiline vabadus seitsmenda päeva adventistide kõrgema hariduse institutsioonides

Kogu õppimine ja õpetamine leiab aset teatud maailmavaate raamistikus reaalsuse olemusest, inimesest, teadmistest ja väärtustest. Kristliku ülikooli juured rajanevad põhimõttel, mis on kaua olnud aluseks kogu kõrgema hariduse arengule – usul, et parim haridus omandatakse siis, kui intellektuaalne kasv toimub keskkonnas, kus hariduse eesmärkides on kesksel kohal Piiblile rajatud kontseptsioonid. See on seitsmenda päeva adventistide hariduse eesmärk.

Seitsmenda päeva adventistide kolledzhites ja ülikoolides, nii nagu igas kõrgemas õppeasutuses, on sellise eesmärgi püstitamisel kesksel kohal akadeemilise vabaduse põhimõte. See põhimõte kajastab usku vabadusse kui olulisse õigusesse demokraatlikus ühiskonnas, kuid erilise fookusega akadeemilisel kogukonnal. See on garantiiks, et õppejõud ja tudengid võivad õppida, uurida ja õpetada minimaalsete piirangutega. See käib professorite eriala kohta, kus eksisteerib eriline vajadus vabaduse järele taotleda tõde. See käib ka avatud uurimise õhkkonna kohta, mis on hädavajalik akadeemilises kogukonnas, kui soovitakse, et uurimine oleks aus ja põhjalik.

Koguduse kolledzhi või ülikooli jaoks on akadeemilisel vabadusel veel üks oluline tähendus. See on seal olulisemgi kui ilmalikus institutsioonis, kuna sellest oleneb koguduse enda heaolu. See seab kristlikule õppejõule kohustuse olla enesekontrolli omav, vastutustundlik ja küps teadlane, uurides, õpetades ja publitseerides materjale oma akadeemilise kompetentsuse valdkonnas ilma väliste piiranguteta, kuid siiski silmas pidades selle õppeasutuse iseloomu ja eesmärke, kust ta on saanud oma volitused, ning mõeldes oma tudengite vaimulikele ja intellektuaalsetele vajadustele.

Seitsmenda päeva adventistide kolledzhid ja ülikoolid toetavad seega akadeemilise vabaduse põhimõtteid, mida on üldiselt tähtsaks peetud kõrgema hariduse juures. Need põhimõtted võimaldavad distsiplineeritud ja loovaid püüdlusi tõe otsinguil. Samas tunnistavad nad ka, et vabadus pole kunagi absoluutne ja et sellega käib kaasas ka vastutus. Järgmised akadeemilise vabaduse põhimõtted on esitatud vastutuse kontekstis erilise tähelepanuga kitsendustele, mis on osutunud vajalikuks seoses kristliku õppeasutuse religioossete eesmärkidega.

Vabadused

1) Sõnavabadus. Samas kui isikliku arvamuse õigus on osa inimeste kui Jumala loodute pärandist, tunnistab õppejõud, kes võtab vastu töökoha seitsmenda päeva adventistide kolledzhis või ülikoolis, ka teatud piiranguid oma isiklike vaadete väljendamisel.

Õpetlaskonna liikmena peab ta mõistma, et kuulajaskond otsustab tema professiooni üle tema lausungite põhjal. Seetõttu on ta korrektne, lugupidav teiste arvamuste suhtes ja sündsalt vaoshoitud. Ta teatab sellest, kui ei räägi institutsiooni nimel, vaid esitab oma vaateid. Väljendades isiklikke vaateid, tuleb tal arvestada sellega, milline on nende mõju institutsiooni eesmärkidele ja reputatsioonile.

2) Uurimisvabadus. Kristlik teadlane teeb uurimistöid oma usu kontekstis ja lähtudes kristlikust eetikast. Ta on vaba tegema vastutustundlikku uurimistööd, pidades silmas avalikku ohutust ja sündsust.

3) Õpetamisvabadus. Õppejõud teostab oma ametitööd ja esitab oma teemat kooskõlas maailmavaatega, mida on kirjeldatud selle dokumendi alguses. Teatud ainevaldkonna spetsialistina on tal vabadus arutleda oma aine üle ausalt. Siiski ei kaasa ta oma õpetamisse vaidlusaluseid teemasid, mis ei ole seotud tema ainevaldkonnaga. Akadeemiline vabadus on vabadus taotleda teadmisi ja tõde oma erialavaldkonna piires. See ei volita väljendama vastandlikke arvamusi teemadel väljaspool seda ainevaldkonda ega vabasta teda vastutusest oma õpetamise eest.

Jagatud kohustused ja vastutus

Just nagu koguduse õppeasutusele on oluline akadeemiline vabadus, nii peegeldavad sellele asetatud piirangud selle asutuse muresid. Koguduse ja õppeasutuse juhtide ja õpetajate esimene kohustus on otsida ja levitada tõde. Nende teiseks kohustuseks on pidada nõu üksteisega, siis kui uurimistulemused mõjutavad koguduse sõnumit ning missiooni.

Tõeline teadlane, kes on alandlik tõe otsija, ei keeldu kuulda võtmast ka teiste avastusi ja nõuandeid. Ta tunnistab, et ka teised on avastanud ja avastavad tõde. Ta on valmis neilt õppima ning otsib aktiivselt nende nõuandeid vaadete suhtes, mis ei ühti tema koguduse poolt üldiselt õpetatutega, sest ta muretseb koguduse ühtsuse pärast.

Teisest küljest, koguduse juhtidelt oodatakse kristliku südamlikkuse õhkkonna edendamist, milles teadlane ei tunne ennast ohustatuna ka siis, kui tema avastused erinevad traditsioonilistest seisukohtadest. Kuna koguduse dünaamiline areng sõltub pühendunud teadlaste jätkuvatest uuringutest, tuleb esimehel, juhatuse liikmetel ning teistel koguduse juhtidel kaitsta teadlast mitte ainult tema enda pärast, vaid ka tõe ja koguduse heakäekäigu pärast.

Koguduse ajalooline doktrinaalne seisukoht on väljendatud peakonverentsi istungil ja avaldatud Seitsmenda Päeva Adventistide aastaraamatus (Seventh-day Adventist Yearbook) pealkirja all „Põhilised uskumused“ (Fundamental Beliefs). Koguduse haridusasutuse õppejõult oodatakse, et ta ei õpetaks tõe pähe midagi, mis on vastuolus nende põhitõdedega. Nad pidagu meeles, et vaidluste sulatusahi toodab mitte ainult tõde, vaid ka lõhesid kirikus. Pühendunud teadlane on diskreetne kontseptsioonide esitamisel, mis võivad ohustada koguduse ühtsust ja tegevuse efektiivsust.

Põhiuskumuste kõrval on ka leide ja tõlgendusi, milles ilmnevad arvamuste erinevused, kuid mis ei mõjuta selle omaja suhet kogudusse või selle sõnumisse. Esitades taolisi vaateid, tuleb õppejõul olla aus ja väljendada selgelt oma lojaalsust kogudusele. Ta peab püüdma eristada hüpoteese faktidest ja keskseid asju kõrvalistest.

Kui kerkivad küsimused, mis puudutavad akadeemilist vabadust, peab igal ülikoolil ja kolledzhil olema selgelt paikapandud protseduur, mida sellistel juhtudel järgida. Selline protseduur peab sisaldama kaastöölise poolt ülevaate andmist, apellatsiooniprotsessi ja asja ülevaatust vastava komitee poolt. Tuleb teha kõikvõimalik selleks, et otsused oleksid õiglased ja ausad ning kaitseksid mõlemat – nii õppejõu õigusi kui ka institutsiooni head nime. Mõlema kaitsmine pole mitte ainult õigluse küsimus, vaid see loob ka kolledzhi või ülikooli õppelinnakus kollegiaalsuse õhkkonna ja kaitseb seda. See kaitseb ka lõhestumise ja pettuste eest.

Rakendamine

On soovitav, et ülaltoodud akadeemilist vabadust käsitav seisukoht oleks esitatud igas ülikooli/kolledzhi teaduskonnas ja administratiivses juhatuses, kasutamiseks õppeasutuse akadeemilise vabaduse seisukoha kujundamisel.

See seisukoht võeti vastu Seitsmenda Päeva Adventistide Peakonverentsi juhatuse poolt aasta-nõupidamisel Washingtonis 11. oktoobril 1987. aastal. MA

Jaga Facebookis
Info