Sest seda, milleks Seadus oli võimetu, kuna see oli jõuetu inimloomuse tõttu, on teinud Jumal, kes mõistis patu inimeses surma, läkitades oma Poja patuse loomuse sarnasuses ja patu pärast. Kiri roomlastele 8:3
Põhiline uskumus nr 9: „Kristuse elu, surm ja ülestõusmine: Jumala tahtega täiuslikus kooskõlas oleva Kristuse elu, Tema kannatuste, surma ja ülestõusmise näol on Jumal andnud ainsa vahendi patuse inimese lunastamiseks, nii et neil, kes selle lunastuse usus vastu võtavad, oleks igavene elu, ning et kogu loodu võiks paremini mõista Looja lõputut ja püha armastust.“
Jeesus teab. Jah, teab. Ta teab, kuidas sa end just praegu tunned. Ta teab, kuidas sa tundsid end siis, kui kiusatus oli viimati nii tugev, et oleks su peaaegu jalust niitnud. Ta teab, mis tunne on kurvastada ja leinata, olla vihane, rõõmus ja elevil. Ta tuli, et Ta saaks olla meiega koos ja meie moodi, et teha meie jaoks võimalikuks olla Temaga koos ja Tema moodi.
Hämmastav!
Kui Jumal palus Vanas Testamendis inimestel valida ohvriks oma parima, kõige täiuslikuma talle, oli see katse näidata neile, kõigest natukene, kuidas on see, kui täiuslik süütu elu nende eest antakse. See oli küll tõesti üsna väike pilt. Tall ei olnud kunagi universumi Kuningas olnud.
Jeesus oli. Ta tuli ja kõigepealt elas Ta imikuna, kes ei suuda enda jaoks midagi ära teha − Ta ei osanud süüa, kõneleda, rääkida ega end riidesse panna. Ta pidi ootama, et perekond Tema eest hoolitseks. Nad tegid seda ja beebi Jeesus õppis neid usaldama. Siis elas Ta läbi lapse, teismelise ja noormehe elu. Kolmkümmend aastat oli Tal tavaline pereelu ja mingil hetkel nende aastate jooksul kaotas Ta oma isa ning pidi kõrvalt vaatama, suutmata selle vastu midagi ette võtta, kuigi Ta oleks võimeline olnud. Kui raske võib see olla?
Enamasti mõtleme Jeesuse elust peaaegu täielikult selle viimase kolme ja poole aasta tähenduses ning ilmselt Jumal seda soovibki, sest selle kohta on Ta meile aruande andnud. Kuid me peaksime meeles pidama ka seda, et need esimesed kolmkümmend aastat, vaiksed, tundmatud, varjatud, olid oluline osa Tema missioonist. Ta elas patuta. Patuta! Kuigi kurat oli Tal kannul ja otsustanud Ta võita!
Ja nüüd pakub Ta seda raskesti võidetud täiuslikkust sinule ja minule. Tasuta.
Patutu Päästja, olen aukartusest keeletu. Ma ei ole väärt seda, mida Sa pakud. Kuid ma võtan selle vastu. Ja elan ülejäänud päevad tänulikult ja kiites.
In English