Põhiline uskumus nr 9: „Kristuse elu, surm ja ülestõusmine: see täiuslik lunastus vabastab süüdistustest nii Jumala käsu õigluse kui ka Tema iseloomu armulikkuse, mõistes hukka meie patu ja valmistades samal ajal meile andestuse. Kristuse surm on asenduslik ja heastav, lepitav ja ümbermuutev.“
Ajaloo süngeimat päeva poleks pidanud kunagi juhtuma. Seda poleks juhtunud, kui Lutsifer, Aadam ja Eeva oleksid veidi mõistlikumad olnud. Aga võib-olla siiski oleks juhtunud. Keegi oleks lõpuks otsustanud, et tahab püüda asju teha omamoodi, mitte Jumala moodi.
Asi oli nii: Lutsifer ütles, et Jumal on ebaõiglane. Ta valitseb vägivallaga. Tegelikult Ta ei hooli.
Aga siis on rist. Täiesti ümberlükkamatu. Kuidas saaks Jumal üldse rohkem hoolida? „Teie patt rebestas lõhe armastuse kangasse, millest ma selle universumi lõin. Aga ärge muretsege, ma panen selle lõhe kinni. Mina olen ainus, kes seda saab teha.“ Ta tegi seda. Ja see tappis Ta.
Vaatame mõningaid selle kohta kasutatud omadussõnu.
Asenduslik. See oleksin pidanud olema mina. Usu mind, ma olen selle ära teeninud. Ta võttis minu risti, et mina saaksin Tema krooni.
Heastav. Täielikult tasutud. Minu osa selles universumilõhes on kinni õmmeldud. Parandatud. Tegelikult uuesti kootud. Kadunud. Kas suudad seda uskuda?!
Lepitav. Süüdlane (mina) ja ohver (Jumal, kelle täiuslikku tööd olen tõsiselt rikkunud) on kokku saanud. Ma nutsin kibedast kahetsusest ja pakkusin heastamist, mida ma teha ei suuda. Ta tegi selle ise, võttis mind oma armastavasse embusesse ja me oleme täielikult lepitatud.
Ümbermuutev. Mis võiks olla veel ümbermuutvam kui niisugune armastus? See muudab kõike!
Kõige armulisem, hämmastavam, vapustavam, uskumatum Jumal, kuidas ma saan Sind tänada? Ma langen Su jalgade ette kurvastuse ja rõõmupisarates ning palun, et Sa elaksid oma armastusega minus ja muudaksid selle nähtavaks teistele, kellel ei ole veel seda kogemust olnud!
In English