Mälestuspäev

Avaldatud 4.12.2019, rubriik Päeva sõna

Ja Jumal oli lõpetanud seitsmendaks päevaks oma töö, mis ta tegi, ja hingas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest, mis ta oli teinud. Ja Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda, sest ta oli siis hinganud kõigist oma tegudest, mis Jumal luues oli teinud. 1. Moosese 2:2, 3

Põhiline uskumus nr 20: „Hingamispäev: peale kuuepäevast loomistööd puhkas Looja seitsmendal päeval ning seadis sisse hingamispäeva kui loomise mälestusmärgi kõigi inimeste jaoks.“

Mõnede arvates on hingamispäev juutide oma. Ei, ütleb Piibel, kui me kõik ei ole loodud juutideks. Kas Aadam ja Eeva olid juudid?

Jumal on ainus, kes sai loomislugu rääkida − pealegi ei olnud Aadam enamus loomisajast kohal ja Eeva veelgi vähem. Jumal on see, kes rääkis Aadamale ja Eevale, kuidas kõik alguse sai. Tema rääkis neile sellest ülimeeldivast üllatusest – ainsast asjast, mis loodi pärast neid –, hingamispäevast.

See on huvitav, sest oletatavasti Jumal ei väsi. Aadam ja Eeva polnud ka kindlasti väsinud. Nad ei olnud veel mitte mingit tööd teinud. Tõenäoliselt nad isegi ei teadnud, mida nad tegema hakkavad või kuidas seda teha. See esimene hingamispäev ei olnud niivõrd puhkepäev, kuivõrd mälestuspäev.

Mõtle ainult – meile meeldib hingamispäeval roheluses viibida, linde, laineid või lilli vaadata. Kuidas oleks olnud veeta oma elu terve esimene päev kaunist aeda uurides Tema seltsis, kes oli selle just valmistanud − sinu jaoks!

Neile ei oleks kunagi pähe tulnud mõelda: „Oh, me peame nüüd hingamispäeva pidama. Ettevaatust! Ei tohi teha midagi, mis paistab lõbus või põnev!“

Mis võiks olla põnevam kui terve päev Jumalaga, lähedastega ja loodusmaailmaga?

Looja Jumal, aitäh, aitäh, aitäh Sulle! Sa ei pidanud meile seda päeva andma. Sa olid meile andnud juba kogu maailma ja koos sellega kogu oma armastuse. Hingamispäev on nagu kirss tordil, uhke lehv kaunil kingipakil, ootamatu kingitus tavalisel mittesünnipäeval. Aitäh Sulle!

Jaga Facebookis