Mõtted tänaseks
Meil võib kergesti tekkida kiusatus jätta 1. Moosese raamatus sugupuude üksikasjad vahele. Muidugi me teame, et enne veeuputust elasid inimesed väga kõrge eani, milles Metuusala oma 969 aastaga on rekordiomanik. Pärast veeuputust said need kõrged vanused peagi ajalooks. Kuid Arpaksad, kelle isa oli Seem − üks Noa kolmest pojast, kes koos oma naistega veeuputuse üle elasid − jõudis siiski auväärse 438 eluaastani.
Üks aspekt, mida harva mainitakse on see, millal Arpaksad sündis. See toimus kaks aastat pärast veeuputust. Seega kasvas Arpaksad üles väga ainulaadses maailmas. Kahtlemata olid kõikjal tema ümber veeuputuse rüüste jäljed. Inimesi oli vähe. Paljudest loomadest oli alles ainult neliteist isendit ja niiniimetatud ebapuhastest loomadest oli Noa laevas pääsenud vaid üks paar liigi kohta. Arpaksadil oli vähe asju, millega poisid mängivad. Kui tal neid üldse oli. Ja kahtlemata kuulis ta ikka ja jälle lugu sellest, kuidas tema vanaisa ja vanaema, isa ja ema ning kaks onu ja nende naised pääsesid.
Me ei suuda täielikult ette kujutada olukorda, milles Arpaksad kasvas. Ja see ei kehti üksnes Arpaksadi kohta: kõikjal enda ümber näeme mehi ja naisi, kes on üleskasvanud maailmas, mis erineb meie omast radikaalselt. Oluline on seda mõista. See aitab meil paremini mõista nende inimeste teguviisi ja olla empaatilisemad, kui nad käituvad meist väga erinevalt.
Minu palve
Aita mul, armastav Isa, sagedamini mõelda minu ümber olevate inimeste taustale, et mul oleks lihtsam aktsepteerida nende eluviisi ja armastada neid erinevustest hoolimata!
In English