On neid, kes soovivad olla valitsevaks jõuks ja kel on vaja alistumise pühitsust. Jumal toob nende ellu muutuse ja asetab nende ette võib-olla kohustused, mida nad ise ei valiks. Kui nad on nõus lubama Tal end juhtida, annab Ta neile armu ja jõudu täita ebameeldivad kohustused alistuvas ja abivalmis meelsuses. Nad saavad niimoodi kõlblikuks täitma ülesandeid, kus nende distsiplineeritud võimed muudavad nende teenistuse parimaks.
Jumal õpetab mõnda inimest nii, et viib ta läbi pettumuse ja näilise ebaõnnestumise. Tema plaan on, et ta õpiks raskustega toime tulema. Ta annab talle otsusekindluse muuta iga näiline ebaõnnestumine õnnestumiseks.
Sageli inimesed palvetavad ja nutavad probleemide ja takistuste pärast, mis nende ees seisavad. Aga kui nad hoiavad alguse usku kuni lõpuni, teeb Tema nende tee puhtaks. Kui nad võitlevad näiliselt ületamatute raskustega, saavutavad nad edu ning koos eduga tuleb suurim rõõm.
Paljud on teadmatuses, kuidas Jumala heaks töötada, mitte sellepärast, et nad peaksid teadmatuses olema, vaid sellepärast, et nad ei ole nõus Tema õpetamisprotsessile alistuma. Moabist räägitakse kui ebaõnnestumisest, sest, nagu Sõna ütleb, ta „on olnud muretu oma noorusest alates, … teda ei ole kallatud astjast astjasse, … seepärast on talle jäänud alles ta maitse ja ta lõhn ei ole muutunud.“ (Jeremija 48:11) …
Kristlane peab olema valmis tegema tööd, mis ilmutab lahkust, sallivust, pikameelsust, õrnust ja kannatlikkust. Nende väärtuslike andide arendamisest peab saama kristlaste distsiplineeritud elu, nii et kui neid kutsutakse Issanda teenistusse, oleksid nad valmis kasutama südame ja mõistuse jõudu nende aitamiseks ja õnnistuseks, kes on hukkumise äärel. − „Manuscript Releases“, 8. kd, lk 423, 424.
In English