„Kas ma saaks veidi rääkida?“ Ma polnud teda kunagi varem näinud, kuid esmapilgul jättis ta löödud mehe mulje.
„Muidugi,“ vastasin ma. „Lõpetan siin kohe ära ja tulen paari minuti pärast.“ Lõpetasin kiiresti käsiloleva töö ja läksin tema järel saali. Istusime teineteise kõrvale pinki, kus ta laskis kuuldavale nii sügava ohke, nagu oleks istumise jõud surunud tal kopsust õhu välja. Ta vaikis hetke ja pööras siis näo minu poole, silmad veekalkvel.
„Ma ei tea, kas ma saan hakkama,“ ütles ta. „Sa ei tea, mida ma olen teinud. Pole kuidagi võimalik, et saaksin Jumalaga asjad klaaritud. Ma ei ole piisavalt hea.“
„Sul on õigus paljudes asjades,“ vastasin ma. „Ma ei tea, mida sa oled teinud. Aga Jumal teab. Ja sul on õigus – sa ei saa kunagi piisavalt heaks.“
Ta näis üllatuvat. Ilmselt olid mõned üritanud teda rõõmustada ja panna uskuma, et ta on piisavalt hea. Aga kui tühjad sõnad õhku haihtuvad, meenutab patuse süda talle, kui võimatu on parandada seda, mis teda kõige enam vaevab, ja kui tõsiselt ilma on ta Jumala aust. Ükski ergutuskõne ega positiivne mõtteviis maailmas ei suuda veenda patust südant, et ta saab end ise lunastada. Süüst haaratud süda teab paremini.
„Selles ongi asja mõte,“ selgitasin ma tänasele kirjakohale viidates. „Paulus ütleb, et Jeesus ei oodanud, et sa saaksid piisavalt heaks, et sinu eest elu anda. Ta andis oma elu siis, kui sa olid alles patune, sest Ta teab, et sa ei suuda esimest sammu teha. Ta andis oma elu mitte sellepärast, et sa oleksid piisavalt hea, vaid sellepärast, et sa ei ole ja ei saagi olema. See ongi asja tuum: me ei ole piisavalt head, aga Tema on. Kui ma tean üht asja, mille peale sa võid kindel olla, siis just selle peale, et Tema armastus võidab kõik sinu puudused. Kuula mind hoolikalt: Ta tahab sind.“
Proovi täna aru saada: Jumal tahab sind.
In English