2. Peetruse 1:10, NRSV
Igavene elu on väärt kõike, mis sul on. Jeesus ütles: „Nõnda siis igaüks teie seast, kes ei jäta maha kõike, mis tal endal on, ei saa olla minu jünger.“ (Luuka 14:33) See, kes ei tee midagi, vaid ootab, et teda sunniks mingi üleloomulik jõud, ootab tardumuses ja pimeduses. Jumal on andnud oma Sõna. Jumal kõneleb sinu hingele päevselges keeles. Kas Tema suu sõnadest ei piisa näitamaks sulle sinu kohust ja palumaks tungivalt seda täita?
Need, kes uurivad Pühakirja alandlikult ja palvemeelselt, et teada ja täita Jumala tahet, ei ole oma kohustuse suhtes kahevahel, sest „kui keegi tahab teha tema tahtmist, küll ta tunneb õpetusest ära“ (Johannese 7:17). Kui sa tahad teada saada jumalakartuse saladust, pead järgima selget tõesõna, ükskõik kas tunne või emotsioon on või ei ole. Sõnakuulelikkus peab tulenema põhimõttest ning õigust tuleb taotleda igasugustes olukordades. See on iseloom, mille Jumal on lunastuseks valinud.
Tõelise kristlase proovikivi on toodud Jumala Sõnas. Jeesus ütleb: „Kui te armastate mind, siis pidage mu käske!“ (Johannese 14:15) „Kellel on minu käsud ja kes neid peab, see ongi see, kes armastab mind. Aga kes armastab mind, seda armastab mu Isa, ja mina armastan teda ning näitan talle ennast. … Kui keegi armastab mind, küll ta peab minu sõna, ja minu Isa armastab teda ja me tuleme ja teeme eluaseme tema juurde. Kes mind ei armasta, ei pea mu sõnu. Ja sõna, mida te kuulete, ei ole minu, vaid Isa sõna, kes minu on saatnud.“ (salmid 21−24)
Siin on tingimused, mille alusel valitakse iga hing igavese elu jaoks. Sinu kuulekus Jumala käskudele tõestab sinu õigust saada pärisosa koos pühadega valguses. Jumal on valinud iseloomu täiuse ja igaüks, kes Kristuse armu kaudu jõuab Tema nõudmiste mõõduni, saab küllusliku sissepääsu auriiki. − „Christian Education“, lk 117, 118.
In English