Oma mina troonile asetamine ei ole usk. Jumal käsib meil olla Talle ustavad, kaubelda Tema antud talentidega, et võiksime juurde saada. Tema tahtest peab saama meie tahe kõiges. Igasugune sellest normist kõrvalekaldumine madaldab meie moraalset olemust. See võib küll meid kõrgele positsioonile tõsta, rikkaks teha ja vürstide kõrvale istuma seada, kuid Jumala silmis oleme ebapuhtad ja ebapühad. Me oleme müünud oma esmasünniõiguse isekate huvide ja kasu nimel ning taevaraamatutesse on meie taha kirjutatud: kaalutud pühamu vaekaussidel ja leitud kerge olevat.
Aga kui peame oma talente Issanda andideks ning kasutame neid Tema teenimiseks, osutades kaastunnet ja armastust kaasinimeste vastu, siis oleme kanalid, mille kaudu voolavad Jumala õnnistused maailmale ning viimasel kohtupäeval tervitavad meid sõnad: „Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!“ [Matteuse 25:21, 23]
Aeg, mis on tulvil väärtuslikke, kuldseid võimalusi Issanda teenimiseks, kaob kiiresti igavikku. … Kas sa kasutad neid võimalusi, kui need mööduvad? Sa ei või neisse halvustavalt suhtuda, sest sa pead seisma Jumala kohtulaua ees ja andma aru tegude eest, mida sa oled teinud. Kas su sõnad rõõmustavad ja julgustavad neid, kes tulevad sinu käest abi ja lohutust otsima? Kas su mõju kinnitab neid, kellega sa suhtled? Kas sa annad oma vara ustavalt Issandale?
Pühenda end täna Issanda teenimisele. … Heida oma mure Issanda peale ja ära lase mingil juhul maailma asjadel end Temast lahutada. Pühitse kõik, mis sul on, ja kõik, mis sa oled, Temale. See on vaid „mõistlik jumalateenistus“. Ära viivita, sest ohtlik on kas või ükski hetk viivitada. Sul on kõige enam veel mõni aasta Issanda heaks töötada ning siis on kuulda hääl, millele sa ei saa vastamast keelduda, mis ütleb: „Anna aru oma valitsemisest.“ − The Signs of the Times, 21. jaanuar 1897.
In English