ILMATU SUUR MOBILISATSIOON – 4

Avaldatud 6.10.2015, rubriik Päeva sõna

Aga Issand ütles öösel nägemuses Paulusele: „Ära karda, vaid räägi, ja ära ole vait! Sest mina olen sinuga ja keegi ei tule sinu kallale sulle kurja tegema, sest mul on palju rahvast siin linnas.” Apostlite teod 18:9, 10

„Aga mul pole võimalik kolida Tokyosse, New Yorki või São Paulosse, ma olen kinni siin kodus.” Kas me kõik pole selles olukorras? Seega järgnevalt kaks lihtsat strateegiat enda mobiliseerimiseks Jumala suurlinnade jaoks.

Strateegia nr 1. Alusta sinule lähima linnaga. Vaevalt et see on midagi nii eksootilist kui Rio, kuid see on sinu kodule lähim suur linn. Kui Jumala süda murdus Niineve ja Jeruusalemma pärast, on Tal kindlasti südant ka sinu linna jaoks. Nagu meie tänane tekst meenutab, on Jumalal meie suurlinnades palju oma inimesi. Kui palju on palju? Mõistagi piisavalt, et Jeesus andis oma elu. Ja see tähendab, et me ei saa enam istuda mugavalt ja unustavalt eeslinna äärealal ning teeselda, et see ongi kõik. Me võime rõõmustada, et sõdurite põlvkond vallutas sisekosmose, beebibuumi põlvkond avakosmose ja X-põlvkond küberruumi, kuid on aeg liikuda edasi meie tegevuskava esimese punkti kallale – viimase piirialani, mis tuleb Jumalale vallutada – see on linnaruum. Olgem ausad. Meil on hästi läinud nii riigi tasemel kui globaalselt, nii külades kui ka maapiirkondades ja mitte väga halvasti eeslinnades. Kuid meie aruanne suurlinnade kohta on äärmiselt kehv. Need on veel Kristuse ja Tema riigi jaoks alistamata. Seepärast on vaja hädasti uut põlvkonda, kes vallutaks Tema jaoks selle viimase ala. Kolmanda aastatuhande uued pioneerid, uued misjonärid. Pole vaja minna üle mere ega isegi riigi teise otsa. Alusta endale lähimast linnast.

Mida me saame teha? Mõne jaoks tähendab Joona kutsunud Jumalale ustav olemine liikmeks olemise üleviimist armastatud kodukogudusest abivajavasse kesklinna kogudusse. Teiste jaoks on radikaalne nägemus tuliuue koguduse rajamine ühte neist linnastunud keskustest. Veel teiste jaoks on see vabatahtlike meeskondade organiseerimine, et alustada kesklinna tänavateenistust (ukselt uksele palvetamine, ümbruskonna lastele jututundide pidamine). Meie ülikooli kogudus on võtnud ette kõik need kolm jõupingutust. Mis on selle mõte? Me võime rääkida maailma suurlinnade suurtest vajadustest, aga kui me ei tee midagi ära linnaga, millele Jumal on meid kõige lähemale pannud, mis sellest siis kasu on? Miks siis mitte helistada sõbrale, teisele oma koguduse liikmele, pastorile ja kutsuda keegi – ükskõik kes – koos otsima Jumala rahvast, kes on Jumalal veel teie linnas?

Jaga Facebookis