Pühitsus

Põhiline uskumus nr 10: „Päästmise kogemus: Püha Vaimu läbi oleme me uuesti sündinud ja pühitsetud; Vaim uuendab meie meeled, kirjutab Jumala armastuse käsu meie südameisse ning meile antakse vägi elada püha elu. Jäädes Temasse, saame me osa jumalikust olemusest ning omame päästekindlust nüüd ja Jumala kohtus.“

Õigeksmõistmine, pühitsus, kirgastamine. Meie, adventistid, armastame suuri sõnu. Tunnistagem, need on uhked sõnad. Kuid tunnistagem ka seda, et mitte piisavalt suured. Mitte nende mõistete jaoks, mida nendega väljendada üritatakse.

Õigeksmõistmine ehk kõigi mineviku pattude kustutamine Jeesuse valatud verega toimub ühe hetkega − sel hetkel, kui pöördume kahetsedes ning nõuame endale Tema ohvrit ja tööd meie heaks.

Ka kirgastamine toimub ühe hetkega, „ühe silmapilguga“ (1. Kiri korintlastele 15:52). Meid tõmmatakse koos Jeesusega üles õhku ja täpselt nii, samamoodi, nagu Ta lõi alguses kõik asjad, oleme tehtud uueks, auliseks, surematuks!

Pühitsus. See on takistus. Kõige lihtsam oleks öelda, et see toimub kahe eelmise vahel. Kogu aeg. Vähemalt enamuse ajast. Kui me ei lase Jumalast lahti ega eksle omapead ringi.

Pühitsus on protsess, mille käigus õpitakse, kuidas elada armus, armastuses ja rõõmus, mille Jumal on koos Jeesuse ja Püha Vaimuga tasuta andnud. Järgmiste päevade pühendustekstides tegeleme sellega üksikasjalikumalt.

Õigeksmõistmine tähendab, et Jumal vormindab kogu sinu kõvaketta ümber. Pühitsus tähendab, et Ta kirjutab ehk programmeerib selle ümber oma täiuslikkusega, mis tähendab täiuslikult armastama õppimist − kõigi armastamine kogu aeg igal pool igas olukorras. See on raske töö! See on ka Tema töö ja meie ühine töö.

Ja see on kõike väärt. Peab olema − see oli väärt Jumala Poja elu.

Pühitsev, hinges elav Vaim, tee mind pühaks! Ma pühendan end Sinule täielikult, ka need osad, millest ma veel midagi ei tea. Ma kuulun Sinule nüüd ja alati. Aita mul õppida seda välja näitama!