Jeesus kutsub armastavalt, kuid paljud ootavad vastamisega liiga kaua

Avaldatud 6.12.2018, rubriik Päeva sõna

Kuid mul on sinu vastu, et sa oled oma esimese armastuse maha jätnud. Tuleta siis meelde, kust sa oled langenud, ja paranda meelt ning tee esimese armastuse tegusid! Muidu ma tulen su juurde ning lükkan su lambijala asemelt, kui sa ei paranda meelt. Ilmutuse 2:4, 5

Maailma Lunastaja ütleb, et on suuremaidki patte kui need, mille pärast hävitati Soodom ja Gomorra. Inimesed, kes kuulevad evangeeliumi kutset patukahetsusele, kuid ei pane seda tähele, on Jumala ees suuremad süüdlased kui Siddimi oru elanikud. Veel suurem on nende patt, kes tunnistavad, et nad tunnevad Jumalat ja peavad Tema käske, kuid salgavad Kristuse oma iseloomu ja igapäevase eluga. Päästja sõnade valgel on Soodoma saatus pühalikuks hoiatuseks nii neile, kes avalikult pattu teevad, kui ka neile, kes alahindavad taevast saadetud valgust ja eesõigust. …

Lunastaja jälgib oma armastuse ja andestuse pakkumise vastuvõtmist palju õrnema armastuse ja kaastundega kui maine vanem, kes on südamest valmis andestama oma eksinud, kannatavale lapsele. Ta hüüab eksiteele läinule: „Pöörduge tagasi minu juurde, siis pöördun mina teie juurde.“ (Malaki 3:7) Kui aga eksija kangekaelselt keeldub kuuletumast häälele, mis teda kaastundlikult kutsub, siis jäetakse ta lõpuks pimedusse.

Süda, mis on Jumala halastust kaua põlanud, muutub viimaks patust kõvaks ning Jumala arm ei saa seda enam mõjutada. Kohutav on inimese saatus, kelle kohta Issand peab lõpuks ütlema: „Ta on liitunud ebajumalatega − las ta läheb.“ (Hoosea 4:17) Jumala kohtupäeval on kergem põli Siddimi oru linnadel kui nendel, kes on tundnud Kristuse armastust, kuid on selle vahetanud patuse maailma naudingute vastu.

Sina, kes sa armupakkumisi kergekäeliselt eemale lükkad, mõtle pikkadele aruannetele taevaraamatuis, kuhu märgitakse nii rahvaste, perekondade kui üksikisikute jumalakartmatus. Jumal võib kannatada kaua, pakkuda andestust ja kutsuda meeleparandusele, kuid tuleb aeg, mil aruannetele tõmmatakse joon alla; inimene on teinud otsuse ja valinud oma saatuse. Siis lubatakse tulla nuhtlustel. − „Patriarhid ja prohvetid“, lk 165.

Jaga Facebookis