Lihtsad annid

Avaldatud 7.1.2019, rubriik Päeva sõna

Jumal armastab rõõmsat andjat. 2. Kiri korintlastele 9:7

Aabel kandis peaaegu Eedeni värava juures asuva altari juurde veatut talle, kelle ta oli valinud. Isegi loojuva päikese eredas valguses nägi ta väravat valvava ingli välkuvat mõõka. Kohe oli käes järjekordse hingamispäevase ohvri aeg.

Tall süles määgis, Aabel vaatas tema poole ja rääkis temaga õrnalt. Ohvrile mõtlemine tegi teda alati kurvaks. Ta oli üsna kindel, et sellele mõtlemine pidigi inimese kurvaks tegema. Aabel teadis, et tema ema ja isa olid kohutavalt kurvad, kui meenutasid tehtud valikuid.

Aadam oli selgitanud, kuidas Jumal oli talle öelnud, et süütu tall, kes ei ole midagi valesti teinud, kujutab Lunastajat, kelle Jumal saadab ja kes ei tee ka midagi valesti, kuid sureb siiski patuste inimeste eest.

Aabel ei saanud väita, et ta tõesti kõike täielikult mõistis. Kuid ta leppis sellega. See oli Jumal ja Aabel usaldas Jumalat. Pealegi, kas Jumal ei olnud tema vanematele nende tehtud eksimust andestanud? Kas ta polnud tõotanud Lunastajat, kuigi nad arvasid, et ei ole seda ära teeninud? Kui Aabel saaks hoida mälestust tõotusest elavana oma karja parimat ohvriks tuues, siis oli ta valmis seda tegema.

Aabel vaatas oma venna Kaini poole, kes ka suundus altari poole. Tema ei muretsenud ega juurelnud asjade üle nii nagu Kain. Kain kurtis kogu aeg, kahtles ja vaidles alati. Vaadake teda täna õhtul − korvitäis puu- ja aedvilju? Miks ta selle toob?

Aabel suunas tähelepanu tagasi oma ohvrile. Ta tõstis silmad taeva poole ja palvetas vaikselt: „Ma olen Sinu lihtne laps, Jumal. Ma teen seda, mida Sa tahad, et ma teeksin. Minu ohvrid on väikesed ega vääri Sinu tähelepanu, aga need on mu parim ja ma toon need sulle armastusega. Palun võta need vastu ja palun võta ka mind vastu!“

Tänapäeval ei nõua Jumal, et tooksime Talle põletusohvreid. Ta on andnud Talle iga inimese eest, kes on kunagi elanud. Jeesuse elust, surmast ja ülestõusmisest piisab iga patu eest, mis on kunagi tehtud. Tänapäeval soovib Jumal, et me võtaksime vastu selle anni, mis on meie eest toodud. See on lihtne, lihtsam kui ohvrid, mille tõid Aadam, Eeva ja Aabel. Seejärel palub Ta anda meil iseennast − oma annid, talendid, huvid ja raske töö. See on raske, kuid mitte keeruline. See on väga lihtne.

Iga hea ja täiusliku anni Looja, ma olen Sinu lihtne laps. Ma teen seda, mida Sa tahad, et ma teeksin. Minu ohvrid on väikesed ega vääri Sinu tähelepanu, aga need on mu parim ja ma toon need sulle armastusega. Palun võta need vastu ja palun võta ka mind vastu!

Jaga Facebookis