Mõtted tänaseks
Joojakin oli viimane pikas kuningate jadas, kes Juuda üle valitsesid. Ainus, kes veel järgnema pidi, oli Sidkija, kuid ta kaotas tegelikult viimasegi iseseisvuse jäänuse ning oli igas mõttes Babüloonia vasall. Tegelikult ei olnud ka Joojakini valitsusaeg palju säravam. Kogu tema valitsusaeg on kokku võetud 2. Ajaraamatu 36. peatükis kahe salmiga: „Joojakin oli kuningaks saades kaheksateist aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kolm kuud ja kümme päeva; tema tegi kurja Issanda silmis. Ja aastavahetusel läkitas kuningas Nebukadnetsar talle järele ja laskis ta koos Issanda koja kalliste riistadega tuua Paabelisse, ja tõstis tema venna Sidkija Juuda ja Jeruusalemma kuningaks.“ (salmid 9 ja 10)
Me ei tea, kui kaua Joojakin elas. Igatahes veetis ta suurema osa oma elust Babüloonia vangistuses. Pärast seda, kui teda oli kolmkümmend seitse aastat luku taga hoitud, anti talle uue kuninga ametisseastumisel armu. Babüloonia uuele kuningale oli räägitud selle mehe saatusest, kelle ainus „kuritegu“ oli see, et tema poole oli kaheksateistkümne aasta vanuses mõni kuu pöördutud kui „Tema Majesteedi“ poole.
Tänapäeval on paljud inimesed vanglas mõne sageli oletatava poliitilise põhjuse pärast. Inimesed ja organisatsioonid, kes nende nimel vaeva näevad, on väärt meie kogu toetust.
Minu palve
Kõigeväeline isa taevas, palun Sinu õnnistust sellistele organisatsioonidele nagu Amnesty International, mis tegutsevad nende inimeste nimel, kes on vanglas, tihtipeale ilma ühegi paikapidava põhjuseta!
In English