Pühakiri jutustab loo, mida on igal inimesel väga oluline teada. Ühest küljest esitatakse Aadama sõnakuulmatust koos selle tagajärgedega, teisest küljest Kristuse kuulekust. Aadama sõnakuulmatus häbistas Eedeni aeda, aga nagu ühe inimese sõnakuulmatuse tõttu said paljud patuseks, nii tehakse paljud ühe inimese kuulekuse läbi õigeks.
Maailma on austanud selle Inimese ligiolek, kes oli tervenisti ja täielikult sõnakuulelik. Ta mitte üksnes ei uskunud ega õpetanud Jumala seaduse nõudeid, vaid Ta ka rakendas seaduse ellu. Kogu Tema elu oli selle pühade põhimõtete esitus. Tema kuulekus ilmnes kohutavas piinas, mida Ta talus Ketsemani aias, ning kannatuste kaudu tõi Ta sõnakuulmatutele andestuse.
Kui Kristus rääkis oma jüngritele lunastuse tingimustest, ütles Ta: „Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle.“ [Matteuse 16:24] Enesesalgamine ja rist on igaühe teel, kes soovib Jeesust järgida. Meie taeva poole liikumist takistatakse igal sammul, sest Saatan tuleb mitmel moel, et eksitada, petta ja rüütada patt headuse välimusega. ...
Ma palun teil … hoolikalt mõelda enesesalgamisele ja eneseohverdamisele, mida talus Kristus teie pärast, et teie võiksite, kui te otsustate, saada elus selle õnne ja rahu, mida ainult Tema võib anda, ning peagi igavese õndsuse. Kas te ei taha saada Kristuse pärast misjonärideks? Kas te ei taha ennast Tema pärast salata? Kas te ei taha kaaluda, kuidas saate teenida Teda, kes on teie hinge patu ja Saatana väest lunastanud? Kui Kristus oli maa peal, ütles Ta enda kohta: „Mina olen teie seas nõnda nagu see, kes teenib.“ [Luuka 22:27] Ta ei püüdnud saada kõrgeimat kohta, sest Ta oli tasane ja südamelt alandlik. Ta kutsub teid endalt õppima, kandma Tema iket – igale Issanda korraldusele kuuletumise iket. − Youth’s Instructor, 1. aprill 1897.
In English