Lammaste ja kuningate muusik

Avaldatud 8.2.2019, rubriik Päeva sõna

Saamuel võttis õlisarve ja võidis teda ta vendade keskel. Ja Issanda Vaim tuli võimsasti Taaveti peale, alates sellest päevast ja edaspidi. 1. Saamueli 16:13

Kas sa oled kunagi mõelnud, mida arvas Taavet, kui keegi tuli teda kutsuma, sest kuulus vana prohvet Saamuel oli tema järele küsinud? Seal ta oli, valvamas oma lambaid, võib-olla kandlel uut laulu välja mõtlemas ja järgmisena sai ta kõigi oma vanemate vendade pilgu all Iisraeli järgmiseks kuningaks võitud! Missugune vapustus pidi see olema!

Siis läks Saamuel minema ja Taavet läks tagasi oma lammaste juurde. Mis edasi? Karjase elu on üksildane. Taavet veetis suurema osa ajast üksnes puude, tuule, ojade ja villaste loomade seltsis, kes olid nii rumalad, et sageli tundus, et neil on isegi aju asemel vill. Ilmselt esitas ta neile kõiki oma laule ja ka vestles nendega. Võib-olla kõneles ta valju häälega Jumalaga ja lambad kuulasid. Kas ta küsis neilt, mida tähendab see, et tema, teismeline noormees väljadelt, pidavat nüüd kuningas olema? Aga mis saab kuningas Saulist? Jumal oli Saulilt oma poolehoiu ära võtnud, aga Taavet ei teadnud sellest midagi. Kas tema võib ka kuningas olla? Taavet ei osanud midagi muud teha kui jätkata lammaste eest hoolitsemist ning tegelikult oli see hea praktika inimkarja eest hoolitsemiseks!

Teine hea asi oli tema lihtne elu vabas looduses. Värske õhk, päikesepaiste, lihtne toit, raske töö, millest on kasu − need on asjad, mis muudavad inimese tugevaks ja terveks ning valmistavad ükskõik missuguseks ülesandeks, mille Jumal võib anda. Järgmine ülesanne, mille Jumal Taavetile andis, oli laulmine ja mängimine vihasele, depressiivsele vanale kuningale. Ta sai olla üsna pikka aega midagi Sauli abilise taolist. Võib-olla oli see üks põhjus, miks Taavet suutis olla Sauliga ikka veel kannatlik ja armuline kaua aega pärast seda, kui Saul oli enesevalitsuse kaotanud ega soovinud midagi muud rohkem kui tappa noor tõusik, kes ohustas tema trooni. Kui Taavet aastaid hiljem selles koopas magava Sauli juurde tuli, võib-olla meenus siis talle Sauli piinatud olemus ja see, kuidas ta suutis teda oma laulude, hääle ja kandlega rahustada.

Taavet laulis oma lammastele ja laulis oma kuningale. Ta laulab ka tänapäeval veel psalmide kaudu, mida me armastame. Aga mis kõige tähtsam, rohelistel aasadel ja tüüne vee ääres laulis Taavet Jumalale.

Rahulike vete ja rahulike laulude Jumal, aita, et mul võiks olla inimeste suhtes, kes näivad „segased“ ja keda on raske mõista, selline kaastunne ja kannatlikus, mis on Sinul ja oli Sinu sulasel Taavetil! Aita mul veeta rohkelt aega Sinu maailmas, et see valmistaks mind ette igaks ülesandeks, mis on Sul minu jaoks! Ma olen Sinu ustav laps ja Sind järgiv tall. Aita mul laulda üksnes Sulle!

Jaga Facebookis