Meeleparandus annab uued huvid ja meeldimised

Jumal kutsub sind praegu meelt parandama, töös innukas olema. Sinu igavese õnne määrab suund, mille poole sa praegu püüdled. Kas sa võid hüljata armukutse, mida praegu esitatakse? Kas sa võid valida oma tee? Kas sa kannad südames uhkust ja edevust ning kaotad viimaks oma hinge? Jumala Sõna räägib selgelt, et vähesed pääsevad ning et suurem hulk neid, kes on kutsutud, osutuvad igavest elu mitte väärivaks. Nad ei saa osa taevast, vaid neil on osa koos Saatanaga ja nad kogevad teist surma.

Mehed ja naised võivad sellest hukatusest pääseda, kui nad tahavad. Tõsi on, et Saatan on suur patu algataja, kuid see ei vabanda ühegi inimese patustamist, sest Saatan ei saa sundida inimesi kurja tegema. Ta ahvatleb neid ning muudab patu meelitavaks ja meeldivaks, kuid ta peab jätma inimese enda tahte otsustada, kas nad teevad seda või mitte. Ta ei uimasta inimesi sunniviisiliselt ega sunni religioossetest koosolekutest eemale jääma, aga ta esitab kiusatused nii, et need ahvatleksid kurjale ja inimene on vaba moraalne olend, kes võib nõustuda või keelduda.

Meeleparandus on töö, mida suurem osa ei hinda. Pole sugugi vähetähtis muuta maist, pattu armastavat mõistust ja panna see mõistma Kristuse sõnulseletamatut armastust, Tema armu meeldivust ja Jumala headust, nii et hing täitub jumaliku armastusega ja on taevastest saladustest kütkestatud. Kui inimene mõistab neid asju, paistab endine elu vastiku ja vihkamisväärsena. Ta vihkab pattu ning oma südant Jumala ees murdes võtab vastuse Kristuse kui hinge elu ja rõõmu. Ta ütleb lahti oma endistest lõbudest. Tal on uus meelsus, uued kiindumused, uued huvid, uus tahe; ka mured, soovid ja armastus on uued. Lihahimu, silmahimu ja elukõrkus, mida ta seni Kristusele eelistas, on nüüd seljataha jäänud ning Kristus on tema elu võlu, tema kiitlemise aupärg.

Nüüd näeb ta taevast, mis kord ei äratanud üldse huvi, selle külluses ja aus ning ta mõtiskleb oma tulevasest kodust, kus ta saab näha, armastada ja ülistada Teda, kes on ta oma kalli verega lunastanud. − „Testimonies for the Church“, 2. kd, lk 293, 294.