Mõtted tänaseks
Aasa oli „hea“ kuningas. Ta lõpetas kõik paganlikud toimingud, kuid lubas mõnedel kahtlastel asjadel jätkuda. Võime teda kritiseerida ka selle eest, et ta julgustas Damaskuse kuningat keelama oma abi põhjapoolse Iisraeli kuningriigi kuningale Baesale, et Baesa elu oleks raskem. Kõige tähelepanuväärsem detail Aasa kohta on lühikeses märkuses 1. Kuningate raamatus: „Aga oma vanas eas ta põdes jalgu.“ (1. Kuningate 15:23). 2. Ajaraamatu 16. peatükis saame sellest veidi rohkem teada: „Oma kolmekümne üheksandal valitsemisaastal hakkas Aasa jalgu põdema ja tema haigus oli väga raske. Aga oma haiguseski ei otsinud ta Issandat, vaid arste.“ (salm 12).
Vanemad lugejad suudavad sellega mingil määral suhestuda. Kõrgema eaga kaasnevad sageli muutused liikuvuses. Õnneks on meil praegu võimalik saada palju asju, mis aitavad liikuvaks jääda, kuid sellegipoolest ei põhjust see piiratud liikuvuse sage probleem üksnes valu, vaid ka palju meelehärmi. Selle probleemiga silmitsi seistes küsime nõu perearstilt ja sageli suunatakse meid edasiseks raviks spetsialisti juurde. Seepärast võime imestada, miks kritiseeriti Aasat arstidega konsulteerimise pärast. Ent sellel juhul olid need „arstid“ kõige tõenäolisemalt posijad, kes olid Iisraeli Jumala vaenlased. Selle asemel oleks Aasa pidanud otsima abi Issandalt.
Kui me vananeme ja meie liikuvus väheneb, siis peame kasutama kõikvõimalikku meditsiinilist abi, kuid meie tegelik heaolu ja tõeline õnn sõltub eelkõige meie lähedasest suhtes Issandaga. Õnneks ei takista seda füüsilise liikuvuse probleemid.
Minu palve
Armas Jumal, aita mul mõista, et kui seisan silmitsi raskustega, peaksin kõigepealt Sinult abi otsima!
In English