Piibel on jäetud tagaplaanile, samas kui selle asemele on võetud niinimetatud tähtsate inimeste ütlused. Andestagu Issand meile see, et oleme Tema Sõna halvaks pannud. Kuigi Piiblis on hindamatud aarded ja see on nagu kallist kulda täis kaevandus, ei hinnata seda, ei uurita ega avastata selle rikkusi.
Halastus, tõde ja armastus on väärtuslikumad, kui suudame arvestada. Nende aarete varu ei saa liiga suur olla. Jumala Sõnast leiame, kuidas võime saada selle taevase varanduse omanikuks. Kuid miks siis ometi ei ole Jumala Sõna paljude end kristlaseks nimetavate inimeste jaoks huvitav? Kas sellepärast, et Jumala sõna ei ole vaim ja elu? Kas Jeesus andis meile ebahuvitava ülesande, kui käskis pühi kirju uurida? Jeesus ütleb: „Sõnad, mis ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu.“ [Johannese 6:63] Kuid vaimulikke asju mõistetakse vaimulikult ning põhjus, miks sul puudub huvi, on see, et sul puudub Jumala Vaim.
Kui süda jõuab Sõnaga kooskõlla, võrsub sinus uus elu, igale Sõna reale paistab uus valgus ning sellest saab sinu hinge jaoks Jumala hääl. Nii teed sa taevalikke tähelepanekuid ja tead, kuhu sa lähed, ning suudad oma tänased eesõigused maksimaalselt ära kasutada.
Me peame paluma, et Issand avaks meie mõistuse jumalikku tõde mõistma. Kui alandame südame Jumala ees, tühjendame selle meile rohkelt antud armu abil tühisusest, uhkusest ja isekusest. Kui soovime siiralt ja usume vankumatult, paistavad meile õiguse Päikese eredad kiired ja valgustavad meie tumenenud arusaamist. Jeesus on maailma tulnud valgus, mis valgustab iga inimest. Tema on maailma valgus, Ta kutsub meid enda juurde Temalt õppima. … Ta tuli otsima ja päästma kadunut ning Ta ei saanud lasta end sellest ühest eesmärgist kõrvale kallutada. Ta ei lubanud millelgi enda tähelepanu hajutada. Selle töö on Ta andnud meie kätte. Kas teeme seda? − The Review and Herald, 24. november 1891.
In English