Aeg, milles me elame, nõuab pidevat valvsust. Jumala rahvas peab olema ärkvel, et teha suurt tööd hingamispäeva küsimuses valguse esitamisel. Nad peavad tõusma ja hoiatama maailma elanikke, et Kristus tuleb peagi tagasi väe ja suure auhiilgusega. …
Praegu on Issanda teenijatel aeg raugematu innukusega tegutseda, et viia kolmanda ingli kuulutus kõigisse maailma osadesse. Selle sõnumi töö levib kaugel ja lähedal, kuid me ei tohi tunda rahulolu, vaid peame kiirustama, et viia tõde Issanda seaduse püsivusest veel tuhandeteni. Sõnumit tuleb kuulutada kõigi meie õppeasutuste, sanatooriumide ja kirjastuste kaudu. Jumala rahvas tuleb kõikjal äratada tegema koostööd selles suures ja tähtsas töös, mida esimese, teise ja kolmanda ingli sõnumi kuulutamine endast kujutab. See viimane hoiatus maa elanikele peab sundima kõiki mõistma tähtsust, mida Jumal oma pühale seadusele omistab. Tõde tuleb esitada nii selgelt, et ükski üleastuja ei jääks seda kuuldes hingamispäeva käsule kuuletumise olulisuse suhtes arusaamatusse. …
Mul kästi meie rahvale öelda: koguge Pühakirjast tõendeid, et Jumal on hingamispäeva pühitsenud, ning lugege koguduste ees Issanda sõnu, mis näitavad, et kõik, kes pöörduvad kõrvale selgest tõest „nii ütleb Issand“, mõistetakse hukka. Hingamispäev on olnud Jumala rahva ustavuse proovikivi kõigil ajastutel. „Minu ja Iisraeli laste vahel on see igaveseks tähiseks,“ ütleb Issand.
Rahvale Jumala Sõna andmise juures ei ole midagi vaielda. Seitsmenda päeva pidamiseks on antud Issanda Sõna ning rahvale tuleb anda see Sõna, mitte inimeste sõnad. Nii tehes panete vastutuse koorma neile, kes selle hülgavad ning vastaste argumendid on argumendid Sõna tingimuste vastu. Kui tõstate kõrgele tõde „Nii ütleb Issand“, ei ole see võitlus mitte töölise, vaid Jumalaga. − The Review and Herald, 26. märts 1908.
In English