Palveta sageli oma taevase Isa poole. Mida sagedamini sa palvetad, seda lähemale Jumala pühasse ligiolusse su hing tõmmatakse. Püha Vaim palub siira anuja eest sõnatute ägamistega ning Jumala armastus pehmendab ja alistab südame. Õiguse Päikese eredad kiired hajutavad pilved ja varjud, mille Saatan hingele heidab, ning Taeva valgus täidab mõistuse ja südame.
Kuid ära muutu araks, kui tundub, et sinu palved ei saa kohest vastust. Issand näeb, et palve on sageli maisega segatud. Inimesed paluvad tihti seda, mis rahuldab nende isekaid huvisid, ning Issand ei täida nende nõudmisi sel moel, nagu nad ootavad. Ta viib nad läbi proovidest ja katsumustest. Ta saadab nad alandusse, kuni nad mõistavad selgemini, missugused on nende vajadused. Ta ei anna oma lastele neid asju, mis rahuldaksid nende mandunud himusid, osutuksid neile kahjulikus ja paneksid neid Jumalat teotama. Ta ei anna inimestele seda, mis rahuldaks nende auahnust ja aitaks lihtsalt eneseülendusele kaasa. Kui tuleme Jumala juurde, peame olema allaheitliku ja kahetseva südamega ning allutama kõik Tema pühale tahtele.
Ketsemani aias palvetas Kristus oma Isa poole sõnadega: „Minu Isa, kui see on võimalik, siis möödugu see karikas minust.“ Karikas, mis näis Tema hingele nii kibedana ja mida Ta soovis, et see Temast mööda läheks, oli maailma patu tagajärjel Jumalast eraldatuse karikas. Tema, kes oli täiuslikult veatu ja süütu, sai Jumala ees süüdlaseks, et süüdlased võiksid saada andeks ja seista Jumala ees süütuna. Kui Ta oli kindel, et maailma ei saa päästa muud moodi kui Tema ohvri kaudu, ütles Ta: „Kuid ärgu sündigu see, mida mina tahan, vaid see, mida sina tahad!“ Alistuv meelsus, mida ilmutas Kristus Jumala poole palvetades, on Jumalale vastuvõetav meelsus. Tundku hing oma puudust, abitust, tühisust. Olgu kogu energia suunatud tõsisesse abipalvesse ja abi saabub. − The Review and Herald, 19. november 1895.
In English