Aja väärtus on äraarvamatu. Kristus pidas iga hetke hinnaliseks ja seda peaksime tegema ka meie. Elu on liiga lühike, et seda raisata. Meil on ainult mõned prooviaja päevad, mis valmistavad meid ette igavikuks. Meil pole aega raisata, pole aega, mida kulutada isekatele naudingutele, pole aega patu hellitamiseks. Praegu peame kujundama iseloomu tulevikuks, kadumatuks eluks. Just praegu peame valmistuma uurimiskohtuks.
Inimperekond sünnib selleks, et üsna varsti surra, ning maailma lakkamatu töö lõpeb olematuses, kui ei ole omandatud tõelisi teadmisi igavesest elust. Inimene, kes peab elu väärtuslikuks tööajaks, muudab end sobivaks kadumatu eluaseme ja elu jaoks. On hea, et ta sündis.
Meid on manitsetud aega õigesti kasutama. Raisatud aega ei saa iial tasa teha. Me ei saa tagasi isegi ühtainust hetke. Ainus võimalus, kuidas saame oma aega õigesti kasutada, on võtta sellest maksimaalne, olles Jumala kaastöölised Tema suures lunastusplaanis. Kes seda teeb, selle iseloom muutub. Temast saab Jumala poeg või tütar, kuningliku perekonna liige, taevase Kuninga laps. Ta sobib inglite seltskonda.
Praegu on meie aeg töötada kaasinimeste päästmiseks. On neid, kes arvavad, et kui nad annavad Kristuse töö heaks raha, on see kõik, mida nad peavad tegema; väärtuslik aeg, mil nad võiksid Teda isiklikult teenida, möödub kasutult. Kuid kõigi eesõigus ja kohustus, kel on tervist ja jõudu, on Jumalat aktiivselt teenida. Kõik peavad töötama Kristusele hingede võitmiseks. Rahalised annetused ei saa seda asendada. …
Võimalus kõneleda mõnele abivajavale hingele elu Sõna ei pruugi enam iial korduda. Jumal võib talle öelda: „Selsamal ööl nõutakse sinult su hing“ (Luuka 12:20) ja meie tegematajätmise tõttu ei pruugi ta valmis olla. Kuidas me Jumala ees suurel kohtupäeval aru anname? −
„Kristuse tähendamissõnad“, lk 342, 343.
In English