Kerge on otsustada, kui palju oma ajast Jumalale anda − kõik. Raske on säilitada sellist meeleseisundit, mis tegelikult annab kõik Temale.
Keerulisem on otsustada, kui palju oma ajast teistele anda. Esiteks peame hoidma tervislikku tasakaalu enda jaoks. Pidev väljavalamine ilma täitmata ei aita kedagi. Seejärel peame aitama ka teisel inimesel tervislikku tasakaalu hoida. Inimesel on liiga lihtne õppida teisest inimesest sõltuma, eriti kui see on teda mingi kriisi ajal toetanud. Me peame julgustama teda toetuma Jumalale, mitte meile. On ka neid inimesi, kes on oma abivajamises ebaterved, kes ei toetu Jumalale, vaid toetuvad teistele inimestele väga paljus, isegi neis asjades, mida nad võiksid ise enda heaks teha. Vaja on Püha Vaimu tarkust, et teha vahet, mis on mis, kui palju ja millal anda.
Kõige selle valguses võib aeg olla üks kõige olulisemaid kingitusi, mida saame üksteisele teha.
Mõiste „Iiobi lohutajad“ on hakanud üldiselt tähistama inimesi, kes lohutamise asemel süüdistavad, püüavad sind parandada või sind valust välja rääkida. Iiobi sõbrad tegid kõike seda ja veel rohkemgi, seades koguni tema usu kahtluse alla. Kuid pane tähele, et kõigepealt võtsid nad aega, vaeva ja kulutusi kohale tulla − ajal, mil reisimine ei olnud lihtne − ning veetsid aega Iiobiga vaikuses, lihtsalt leinates.
Me kipume liiga palju sõnu kasutama. „See oli Jumala tahe.“ Ebatõenäoline. See maailm ei ole selline, nagu Jumal seda kavandas. „Sa pead vapper olema.“ Mitte praegu. Hiljem võib ta vapper olla. Praegu on tal vaja nutta. „Ma palvetan sinu eest.“ Palveta kohe. Seejärel anna aega. Nutke koos. Hingake koos.
Jumal on tema valus kohal. Kas me oleme selles koos Jumalaga või peletame Ta minema oma katsetega asja parandada või sellest põgeneda?
Leinajate ja abivajajate Jumal, võta mu käest ja hoia mind tasakaalus! Aita mul aidata teisi mitte ainult käegakatsutaval moel, nagu näiteks kodused tööd või kuhugi sõidutamine, vaid ka mittemateriaalsel moel, näiteks julgustada endaks jääma ja Sind igal hetkel keskpunkti seadma!
In English