Inimeste õnne peab alati kaitsma Jumala seadus. Ainult kuulekuses on võimalik leida tõeline õnn. Seadus on kaitsemüür, mille Jumal on oma viinamäe ümber ehitanud. Selle abil on kuulekad kurja eest kaitstud. Üleastumises sai Aadam iseenda jaoks seaduseks. Sõnakuulmatuse tõttu sattus ta orjusesse. Nii tuli inimesesse ebakõlaline, isekusest ajendatud element. Inimese tahe ja Jumala tahe ei ole enam kooskõlas. Aadam oli ühinenud ebalojaalsete vägedega ning maad võttis isemeelsus.
Kristuses on esindatud tõeline eeskuju. Tema kaudu on inimkonnal võimalik taas Jumalaga ühendatud olla. Ta tuli, et kanda üleastuja eest surmanuhtlust. Inimese langenud seisukorraga sobimiseks ei olnud võimalik ühtki seadusesätet muuta, seepärast andis Kristus tema eest oma elu, kannatas tema eest sõnakuulmatuse karistust. See oli ainus viis, kuidas võis inimkond päästetud saada. Ainult nii oli võimalik näidata, et inimene suudab seadust täita. Kristus tuli siia maa peale ja seisis seal, kus seisis Aadam, võitis seal, kus jäi Aadam alla. Tema on saanud meile tarkuseks, õiguseks, pühitsuseks ja lunastuseks. …
Enne maailma rajamist andis Kristus oma sõna, et Ta annab lunahinnaks oma elu, kui inimesed pöörduvad ära truudusest Jumala vastu. Ta ilmutas oma armastust sellega, et alandas end, kummardus taevast alla, et tegutseda langenud, mässuliste ja seadusevastaste inimeste hulgas. Neil ei olnud võimalik iseenesest vaenlasega toime tulla. Kristus pakub iseennast ja kõike mis Tal on − oma au, oma iseloomu − nende teenimiseks, kes taastavad lojaalsuse ja järgivad Jumala seadust. See on nende ainus lootus. Kristus ütleb kindlalt: „Ma ei tulnud seadust hävitama. See on Jumala iseloomu ärakiri ja ma tulin iga selle üksikasja ellu viima. Ma tulin kaitsma seadust, rakendades seda inimloomuses ellu ja andes täieliku kuulekuse eeskuju.“ − The Signs of the Times, 13. juuni 1900.
In English