Mõtted tänaseks
Küreeniuse nime on kuulnud paljud, kuna teda on mainitud Kristuse sünniloos. Rooma impeeriumis korraldati Augustuse valitsusajal rahvaloendus. Küreenius pidi seda korraldama Süürias, mille osa oli Juudamaa. Luukas teatab, et „üleskirjutus toimus ajal, kui Küreenius oli Süüria maavalitseja“ (Luuka 2:1).
Viide Küreeniusele on tekitanud Piibli teadlaste hulgas palju arutelusid ja vastuolusid. Rooma allikatest teame, et Publius Sulpicius Quirinius valitses Süürias aastatel 6−9 ning ta korraldas sel ajal rahvaloenduse. Paljud eksperdid on arvanud, et Luukas ajas midagi segamini, kui pani Küreeniuse Süüriasse palju varem. Kuid teised väidavad veenvalt, et Küreenius võis valitseda imperaatori nimel Süüriat rohkem kui üks kord mõni aasta.
Kas peaksime sattuma erutusse Küreeniust ümbritseva ajaloolise ebatäpsuse pärast? On palju näiteid, kus Piibli loo ajaloolises tõepärasuses on olnud tõsiseid kahtlusi, kuid hiljem on avastused kinnitanud Piibli aruannet. Igatahes ei ole Luuka evangeeliumi 2. peatükk Küreeniusest, vaid Jeesusest Kristusest, kes sündis Petlemmas meie Päästjana. Kõik muu on vaid vähese tähtsusega.
Minu palve
Aita mul, taevane Isa, alati teha vahet selle vahel, mis on eluliselt oluline, ja mis on vaid vähese tähtsusega, ning meeles pidada, et kõige tähtsam on fakt, et Sinu Poeg tuli siia maailma, et ka mind päästa!
In English