Jumaliku ettenägevuse mõistatus

Avaldatud 12.6.2017, rubriik Päeva sõna

„Ja peale selle on ka teie Seadusesse kirjutatud, et kahe inimese tunnistus on õige. Mina ise olen tunnistajaks enese kohta ning minu kohta tunnistab Isa, kes minu on saatnud.“ Siis nad ütlesid talle: „Kus on sinu Isa?“ Jeesus vastas: „Teie ei tunne mind ega minu Isa. Kui te tunneksite mind, tunneksite te ka mu Isa.“ Neid sõnu rääkis Jeesus pühakojas aardekirstu juures õpetades, ja ükski ei vahistanud teda, sest tema tund ei olnud veel tulnud. Johannese 8:17−20

Johannese 8. peatükki lugedes võib jääda mulje, et toimub midagi kohtuprotsessilaadset. Teisalt võib imestada, kelle üle kohut mõistetakse. Esmamulje on, et juudi juhid istuvad koos, mõistes kohut Jeesuse üle. Aga mida enam peatükki lugeda, seda enam paistab, et kaitsepositsioonil on juhid.

Kindlasti oli see nii abielurikkumiselt tabatud naise juhtumi puhul (Jh 8:1−11). Juudi juhid olid astunud välja kindlasti mitte üksnes naist hukka mõistes, vaid otsides põhjust, mille alusel Jeesust süüdistada. Aga pärast seda, kui Ta oli veidi maa peale kirjutanud, hiilisid nad kõik häbiga minema. Jeesusel oli tõendusmaterjal ja peale Tema polnud jäänud kedagi, kes oleks esimese kivi visanud. Tema kontrollis olukorda. Juhtide üle oli kohut mõistetud.

12. salmist alates astusid juudi juhid järgmisesse kohtumõistmise ja sõnelemise vooru. Seekord koondus see ümber Jeesuse väite, et Ta on maailma valgus, ja et need, kes Teda järgivad, on valguses. See jättis variserid järelikult pimedusse.

Sel hetkel alustasid variserid Jeesuse vastu rünnakut, mis oli oma olemuselt pigem kaitsekäik kui kellegi vastutusele võtmine. Nad väitsid, et Ta oli oma väidetega ületanud piiri, sest tunnistas olevat end valguse, mis tähendas juudi mõtteviisi jaoks Jumala ja Messia funktsioonide omastamist. Jeesus ei taganenud ning ei väitnud üksnes, et Tema tunnistus on tõde, vaid ka seda, et Tema Isa ühineb Temaga teise tunnistajana. Jeesuse vastased olid kaitseseisukorras. Kuid tähelepanuväärne on see, et nad ei teinud Tema kinnipanemiseks mitte midagi, kuigi sai aina enam ja enam selgeks, et see oli nende soov.

Ja miks nad ei vahistanud Teda? Sest „tema tund ei olnud veel tulnud“. See on väljend, mida Johannes kasutab korduvalt. Läbi kogu Johannese evangeeliumi liigub Jeesus oma „tunni“ suunas. Ja viimaks see „tund“ tuleb. Aga alles siis, kui kõik on valmis.

Siin on midagi olulist. Inimestena ei mõista me kunagi täielikult Jumala tegevust inimkonna ajaloos. Ometi viib Ta oma ettenägevuses alati täide oma plaani. Ja see ettenägelik tegevus toimub iga päev meie igaühe elus.