Kristus ütles: „Hea puu ei või kanda halba vilja ega halb puu kanda head vilja.“ „Küllap te tunnete nad ära nende viljast!“ [Matteuse 7:18, 20] Inimeste elus tehtavad teod on vili, mida nad kannavad. Kui nad on ilmalikes asjades ustavusetud ja ebaausad, kasvatavad nad kibuvitsu ja ohakaid, nad ei ole ustavad usuelus ning röövivad Jumalat kümniste ja annetustega.
Piibel mõistab kõik valskuse, petliku kaubitsemise ja ebaaususe kõige karmimate sõnadega hukka. Õige ja vale on selgelt määratletud. Kuid mulle näidati, et Jumala rahvas on astunud vaenlase pinnale, nad on järele andnud kiusatustele ja järginud tema sepitsusi, kuni nende tundlikkus on kohutavalt nüristunud. Arvatakse, et kerge tõest kõrvalekaldumine, väike erinevus Jumala nõudmistest ei ole üleüldse eriti patune, kui asi on seotud rahalise kasu või kahjuga. Aga patt on patt, ükskõik kas seda teeb miljonite omanik või kerjus tänaval. Need, kes hangivad omandi valeväidete abil, toovad oma hingele hukkamõistu. Kõik see, mis omandatakse pettuse ja kelmuse teel, on saajale ainult needuseks.
Aadam ja Eeva kannatasid kohutavaid tagajärgi, mis kaasnesid Jumala selgesõnalisele käsule mittekuuletumisega. Nad oleksid võinud põhjendada: see on väga väike patt ja seda ei võeta kunagi arvesse. Kuid Jumal käsitles seda hirmsa patuna ja nende üleastumise häda on tunda läbi kõigi aegade. Meie ajal sooritavad need, kes nimetavad end Jumala lapseks, sageli palju suurema tähtsusega patte. Äritehingutes kasutatakse valesid ja end Jumala rahvaks nimetavad inimesed käituvad nii, et toovad endale Jumala meelepaha ja häbi Tema tööle.
Kõige väiksemgi kõrvalekalle tõemeelsusest ja aususest on Jumala seadusest üleastumine. Pidev patule järeleandmine harjutab inimese valesti tegutsemise harjumusega, kuid ei vähenda patu tõsist olemust. Jumal on kehtestanud muutumatud põhimõtted, mida Ta ei saa muuta ilma kogu oma olemust muutmata. Kui kõik, kes väidavad, et usuvad tõde, uuriksid ustavalt Jumala Sõna, ei oleks nad vaimulikes asjades kängu jäänud. Need, kes eiravad Jumala nõudmisi selles elus, ei austa Tema autoriteeti ka taevas. − „Testimonies for the Church“, 4. kd, lk 311, 312.
In English