Mõtted tänaseks
Kuningas Jooram pidi tegelema Süüria väepealiku Naamaniga, kellel oli raske nahahaigus ning kellele arstid ei olnud mingit lootust andnud. Naaman oli kuulnud prohvet Eliisast ja imedest, mida see prohvet tegi. Seepärast asus ta suure saatjaskonnaga Iisraeli poole teele. Etikett nõudis, et ta läheks kõigepealt oma kuninga kirjaga Iisraeli kuninga juurde. Kirja sisu tekitas tõsise arusaamatuse. Süüria kuningas palus oma kirjas Jooramil hoolitseda selle eest, et Naaman terveks saaks. Seal ei olnud mainitud prohvet Eliisa osalust. Jooram kahtlustas vandenõu. Kas tema Süüria ametivend otsis ettekäänet sõja alustamiseks? Kas ta tõesti ootas, et Jooram teeks haige terveks? Kuningas hüüatas ahastuses: „Kas mina olen Jumal, et ma võin surmata ja teha elavaks?“ (2. Kuningate 5:7) Nagu oli tolle aja komme, käristas kuningas Jooram oma riided lõhki, et väljendada, kui sünge kogu olukord talle näis.
Kuid Jooram oli piisavalt tark mõistmaks oma piire. Lugu räägib, et prohvet Eliisa kuulis juhtunust ja andis teada, et Naaman peaks tema juurde tulema. Ta saatis sõnumi: „Tulgu ta ometi minu juurde, siis ta saab teada, et Iisraelis on prohvet!“ Seepeale läks Naaman Eliisa juurde ja sai terveks. See sundis Naamani tunnistama, et Iisraeli Jumal on kõigist Süüria jumalatest palju parem. Kahjuks ei ole kirjutatud, et Jooram oleks jätnud maha ebajumalad, keda ta kummardas. Kui see oleks nii juhtunud, oleks loo lõpptulemus veel parem olnud.
Minu palve
Kõikvõimas Jumal, palun juhi minu elu nii, et ma näeksin Sinu armastust ja väge ning jätaksin maha kõik, mis takistab mind Sinule keskendumast!
In English