Kristuse mõrsja

Avaldatud 12.11.2019, rubriik Päeva sõna

Kristus on armastanud kogudust ja loovutanud iseenese tema eest, et teda pühitseda, olles ta puhastanud vees pesemisega sõna läbi, et kogudust iseenda ette seada kirkana, nii et tal ei oleks plekki ega kortsu ega muud sellesarnast, vaid et ta oleks püha ja laitmatu. Kiri efeslastele 5:25−27

Talle pulmad on tulnud ning tema naine on ennast seadnud valmis, ja talle on antud, et ta riietuks säravasse puhtasse peenlinasesse. See peenlinane on pühade õiged seadmised. Ilmutuse 19:7, 8

Põhiline uskumus nr 12: „Kogudus: kogudus on mõrsja, kelle eest Kristus suri, et Ta võiks teda pühitseda ja puhastada. Oma võidukal tagasitulekul esitleb Ta teda enesele aulise kogudusena, mis koosneb kõigi aegade ustavaist − oma verepalgana, kellel pole plekki ega kortsu, vaid kes on püha ja laitmatu.“

Need on kindlasti ühed kõige kaunimatest kirjakohtadest Piiblis. Ma ei tea, kuidas on sinuga, aga mina ei ole isegi oma parimas vormis kindlasti piisavalt särav, et olla kas või pisike osa siin kirjeldatud silmipimestavast mõrsjast. Aga ükskord me oleme.

Kõik Jumala lapsed, kes valivad Tema, klammerduvad Tema külge, tunnistavad ja kahetsevad pattu, kui vaja, klammerduvad Tema külge, jagavad sõnumit, mis kutsub ka teisi Tema külge klammerduma … kõik me saame niimoodi puhastatud, kui me just selga ei pöörda. Kas suudad seda ette kujutada? Pestud Tema veres, riietatud Tema puhtasse õigusesse, ka headesse tegudesse, mille tegemist me isegi ei mäleta, särame Tema armastuse valgusega, tõuseme üles õhku Talle vastu ja meid kantakse meie võrratusse, kuldsesse, kalliskividega uude kodusse …

Ma ei jõua seda ära oodata!

Aga oota korraks. See väide ütleb: „Kogudus on mõrsja, kelle eest Kristus suri …“

On? Praegu? Ma ei ole kiirgav! Ma ei ole särav, puhas ja püha! Kuidas saan ma see mõrsja olla?

On ainult üks vastus. Ainus võimalus, kuidas mõrsja üldse saab nii kaunis olla, on Kristuse iluga ja just sinna jõuame praegu. Just sealt oleme saanud iga headuse kübeme, mis meil kunagi on olnud. Kuid ole ettevaatlik − kui sa sellele vaatad, siis see kaob. Vaata Jeesusele, see on kõik. Me isegi ei märka, et meid muudetakse aust ausse ja me kasvame Tema sarnasusse.

Ja kui see päev tuleb, heidame oma mõrsjakroonid Tema jalge ette ning nutame rõõmust ja tänulikkusest.

Ja me oleme siis kodus.

Püha Peigmees, ma ei näe Sind seda tegemas. Ma ei kuule ega tunne Sind minu patust eluviisi muutmas. Ma ei saa aru, kuidas see üldse toimuda saab. Aga ma olen Sinu oma nüüd ja igavesti ning ma tänan Sind pesemise, valgete riiete ja tasase vaimu kalliskivide eest ning selle hiilguse eest, mis paneb Sinu silmad särama ja peegeldub minu omades.

Jaga Facebookis