Religioon fookusest väljas

Avaldatud 13.6.2017, rubriik Päeva sõna

Siis tuli Jeruusalemmast Jeesuse juurde varisere ja kirjatundjaid, kes ütlesid: „Miks sinu jüngrid astuvad üle esivanemate pärimusest? Nad ei pese oma käsi, kui hakkavad leiba võtma.“ Aga tema vastas neile: „Miks teie ise astute üle Jumala käsust oma pärimuse pärast?“ Matteuse 15:1−3

Kirjatundjaid ja varisere tuleb nende visaduse eest õnnitleda.

Ükskõik kui kaugele tuli Jeesuse ründamiseks rännata, nad tegid seda. Kahju on, et nad ei suutnud oma pühendumisele paremat eesmärki leida.

Matteuse 15. peatükis ja Markuse 7. peatükis kirja pandud konflikt Jeesuse ja juudi juhtide vahel keerleb tseremoniaalse rüvetumise ümber. Kuid laiemal tasandil hõlmab see religiooni enda olemust ja inimese patususe sügavust.

Variseride seltskonnal oli eesmärk: küsida Jeesuselt, miks Tema jüngrid rikuvad esivanemate traditsiooni. Pane tähele, nad ei süüdista Teda selles teos, vaid selles, et Ta õpetab jüngreid traditsioone mitte austama. Ja selle süüdistusega oli neil üsna õigus.

Matteuse evangeeliumi sõnade kohaselt oli probleem käte pesemises. Siin on oluline täheldada, et asi polnud tervishoius, vaid tseremoniaalses ebapuhtuses. Ehtsas ja siiras soovis austada Jumalat olid variserid võtnud Tema juhised preestrite pesemise kohta pühamus (2Ms 30:17−21) ja laiendanud seda mõtet igapäevaelule. Peale selle olid nad suurendanud nende asjade arvu, mis põhjustasid rüvetumist, ja teinud puhastusprotsessist rituaali. Tseremoniaalne pesemine oli muutunud nende jaoks nii oluliseks, et lõpuks pühendasid nad sellele terve mišna (suulise traditsiooni kirjalik versioon) osa (pealkirjaga „Yadaim“ ehk „Käed“). Ustavad pidid pesema oma käsi ettekirjutatud moel, muidu muutus nende toit ja seega ka kogu isik ebapuhtaks ja Jumala kummardamise jaoks kõlbmatuks. Vahepeal näitas Jeesus Matteuse 15:3−6, et mõned nende traditsioonidest panid neid kümnest käsust üle astuma, eriti sellest, mis on suunatud oma vanemate armastamisele ja nende eest hoolitsemisele.

Siin on tegemist pühendumise patuga – nende religioossete inimeste patuga, kes püüavad kõvasti olla religioossed ja toodavad selle käigus reegleid. See pole variseride haigus, seda leidub ka katoliiklaste, baptistide ja adventistide hulgas. See ilmneb pahases diakonis, inkvisitsioonis ja neis, kes kukuvad pahandama, kui keegi ei söö nii, nagu ta nende arvates peaks.

Jaga Facebookis