Kas sa oled kunagi mõelnud, kuidas Jumal seda naist käskis? Tavaliselt peame selle naise usku hämmastavaks, et ta toitis rändavat prohvetit oma viimase toidupalaga lihtsalt sellepärast, et prohvet palus. Tõepoolest, Eelija lubas talle, et Jumal hoolitseb tema eest, aga kuidas naine teadis, et see mees teab, millest räägib?
Selle teksti kohaselt oli Jumal juba lesknaisele korralduse andnud Eelijat toita. Võib-olla sai ta unenäo. Või äkki oli see sisendus. Või oli tal ainult ähmane aimdus ja ta ei teadnud, kellest jutt käis või mida ta üldse tegema peab.
Aga siin on see, mida me teame: ta oli naine, kes oli teinud harjumuseks kuulata Püha Vaimu, isegi kui enamik ümber kummardasid Baali. Ilmselt oli see naine inimene, kes oli juba rändavate võõraste suhtes külalislahkust osutanud. Ja kui see mees palus juua, pöördus ta kohe minekule ja tõi talle veidi vett, kuigi kogu maale oli jäänud veel vaid väga vähe vett.
Alles siis, kui mees palus ka toitu, hakkas naine kahtlema. „Nii tõesti kui Issand, su Jumal, elab, ei ole mul kakukestki, vaid ainult peotäis jahu vakas ja pisut õli kruusis. Vaata, ma olen korjanud paar puutükki, ja ma lähen ning valmistan midagi enesele ja oma pojale, et saaksime veel süüa, enne kui sureme.“ Aga ilmselt mõtles naine selle põhjal, mida Jumal oli talle varem öelnud: „Kas see oligi? See asi, mida ma pidin Jumala jaoks tegema?“
Ja kui Eelija talle uue kinnituse andis, ei kahelnud naine enam. Ime juhtus iga päev – oli piisavalt jahu ja õli, et teha väike lapik leib kolmele inimesele. Seda ei olnud palju, kuid elus püsimiseks piisas.
Naine jagas, kuigi tal ei olnud midagi. Kui meie tunneme end vaesena, kipume viivitama. „Mul ei ole piisavalt raha, et sel nädalal annetust anda. Ma annan siis, kui saan rohkem.“ „Mul ei ole midagi, mida anda ADRAle või kodututele või paljaks põlenud perekonnale minu naabruskonnas. Võib-olla teine kord.“
Naine jagas, kuigi tal ei olnud midagi. Jumal oli teda käskinud. See sunnib mõtlema, kas Jumal ei ole mitte ka meid käskinud? Kas Ta ei ole juba andnud korraldust jagada ja tegutseda, et teistele õnnistuseks olla?
Jagamise ja hoolimise Jumal, anna mulle armulisust, mis on Sinul, valmisolekut jagada oma viimast koorukest. Või viimast naeratust. Või viimast poolt tundi oma ajast. Või võimekust matemaatikas või abi kodustes töödes. Sina oled mind käskinud ja mina olen Sinu jagav laps. Ma kuulan ja kuuletun ning saan siis osa sellest tulenevatest õnnistustest.
In English