Vastasseis hingamispäeva pärast

Avaldatud 15.4.2017, rubriik Päeva sõna

Ja Jeesus läks taas sünagoogi. Ja seal oli inimene, kellel oli kuivanud käsi. Ja Jeesust varitseti, kas ta peaks tervendama hingamispäeval, et saaks tema peale kaevata. Ja tema ütles inimesele, kellel oli kuivanud käsi: „Tõuse meie keskele püsti!“ Ja ta ütles neile: „Kas hingamispäeval tohib teha head või halba, hinge päästa või tappa?“ Aga nemad jäid vait. Ja vaadates neid vihaga ja tundes meelehärmi nende südamekanguse pärast, ütles Jeesus inimesele: „Siruta käsi!“ Ja too sirutas, ja ta käsi sai jälle terveks. Markuse 3:1−5

Üsna kohe pärast Matteuse 12:1−8 vastasseisu viljapõllul tuleb teine konflikt hingamispäeva pärast salmides 9−13 (ka Mk 3:1−5). Huvitav on selle juures see, et Jeesus oleks võinud seda hõlpsasti vältida, kuid Ta ei teinud seda.

Selles stseenis on kolm peategelast: Jeesus, mees, kellel oli kaua aega olnud kuivanud käsi, ja need, kes varitsesid Jeesust, et näha, kas Ta teeb midagi, mida nemad peavad valeks.

Endastmõistetavalt nägi Jeesus neid isehakanud süüdistajaid, kuid Ta ei vältinud teemat. Sünagoogides olid ju sellistele aukandjatele eesmised istekohad reserveeritud. Jeesus teadis, et variserid ei olnud meditsiinilise abi vastu hingamispäeval, kui tegemist oli haige inimese elu ja surma küsimusega. Kuid vigase käega mees ei sobinud ilmselgelt sellesse kategooriasse. Tal oli see probleem juba mõnda aega olnud ning tema tervendamisega oleks võinud vabalt päeva või paar oodata.

Kuid Jeesuse jaoks oli see proov. Ta kutsus mehe ette, kus kõik teda nägid, ja küsis vaatavatelt variseridelt, kas hingamispäeval on seaduslik teha head või halba.

See pani nad dilemma ette. Keegi ei saanud vastata, et on lubatav teha kurja. Nii polnud neil muud valikut kui vastata, et seadus lubab head teha. Kas polnud siis inimese tervendamine hea?

See esimene küsimus pani variserid täbarasse olukorda, aga miks Jeesus seda küsis, oli ilmselge. Kuid teine küsimus teeb meid esmalt nõutuks: „Kas hingamispäeval tohib ... hinge päästa või tappa?“ Kes üldse kedagi tappa kavatses? Küsimus oli ju kõigest mehe käe tervendamises. Kuid Jeesus näitab siin taaskord, et Ta mõistab inimsüdant (Jh 2:25). Just sel ajal hakkasid variserid sepitsema plaani Jeesuse tapmiseks, sest Ta ei olnud nõus nende arusaamisega seadusest (Mt 12:14).

Nendest konfliktide lugudest ei tulene üksnes nende viha, kes ei mõista seaduse põhimõtteid ja otsivad vigu, vaid ka olulised põhimõtted hingamispäeva kohta Jeesuse järelkäijatele.

Aita meil, Isa, neile lugudele mõeldes saada täielikult aru seaduse ja halastuse vahekorrast!