Pärast seda, kui Hiram Edson oli saanud oma maisipõllunägemuse, hakkas ta Piiblit uurima, kuid mitte üksinda. Ta tegi seda koos kahe sõbraga, doktor F. B. Hahni ja kohaliku noore kooliõpetaja O. R. L. Crozier’ga. Mehed uurisid mitu kuud, enne kui olid kindlad, et kõik on selge ja nad suudavad sellest korralikult rääkida.
Edson ja Hahn olid enne suurt pettumust välja andnud ajakirja Day Dawn. Edson tegi Hahnile ettepaneku: „Anname välja veel ühe Day Dawni numbri ja avaldame selle tõe.“
Aga kes peaks artikli kirjutama? Nad palusid seda teha Crozier’l. Ta ei olnud üksnes kooliõpetaja, vaid ka selgesõnaline kirjamees ning see ei olnud just kõige lihtsam teema.
Crozier oli nõus ja pani sõnadesse nende pikaajalise uurimise teema: 1844. aasta kuupäev oli olnud õige, kui sel päeval oli hoopis Jeesus taevase pühamu pühast paigast kõige pühamasse paika läinud, et alustada täieliku lunastuse täideviimist kõigile oma ohvri kaudu. Üks Crozier’ huvitavaid punkte on, et lepituse pidi tegema preester, konkreetsemalt ülempreester, ja kuna Jeesus ise oli olnud ohver, kus oli ülempreester, kes asetas patud, mille eest oli surm olnud, patuohvri siku pea peale?
Tema ja ta sõbrad uskusid, et nagu Kirjas heebrealastele on selgelt kirjutatud, sai Jeesusest ülempreester alatiseks ning nüüd oli ta taevases pühamus Jumala ees teenimas nende eest, kes võtsid vastu Tema täiusliku ohvri nende eest.
See konkreetne teema, mille kohta võib leida internetis palju kommentaare, mõistagi nii poolt kui ka vastu, oli oluline nende varajaste õpetuste väljakujunemisel, millest sai seitsmenda päeva adventistide kogudus.
Püha Ülempreester, olen väga tänulik, et Sa hoidsid need ustavad teerajajad koos ja näitasid neile valgust. Ma tänan teadmise eest, et Sina oled meie kõrval ning annad oma valatud vere kõigile, kes soovivad vastu võtta. See tekitab minus turvalise ja armastatud tunde. Kasuta palun neid ande, mis Sa oled minule andnud, nagu Sa kasutasid nende ammuste farmerite ja kooliõpetajate omi!
In English