Juuksekarvade lugemise suhtes olen viimaste aastate jooksul Jumala töö kergemaks teinud. Minu jaoks kipuvad juuksed rohkem ainsuses olema. Kuid sellegipoolest pole ma võtnud kunagi aega, et allesjäänud üle lugeda.
Õigupoolest ei tea ma kedagi, kes oleks kunagi oma pea küljes olevad juuksed ära lugenud. Ja selles ongi Jeesuse mõte. Looja Jumal tunneb meid kõiki nimelt palju lähemalt, kui me iseennast tunneme. Ühesõnaga, Ta hoolib.
Kristuse peamine näide tänases tekstis näitab Isa muret selgemalt. „Eks kaks varblast müüda veeringu eest?“ küsib Ta. Veering oli juudi rahakotis kõige väiksem münt. See üks kuuendik teenarit ei olnud eriti palju väärt. Ja kaks varblast sai osta ainult ühe veeringu eest.
Luuka evangeeliumis sõnastatakse seda veidi teisiti, sedastades, et viis varblast müüakse kahe veeringu eest (Lk 12:6). See lühike info muudab illustratsiooni veelgi mõjusamaks. Ilmselt toimis varblaste turg samal põhimõttel nagu paljud poed tänapäeval. Kui olid valmis kulutama ühe veeringu, said kaks lindu, aga kui kulutasid kaks veeringut, said kahekordsele lindude arvule lisaks ühe tasuta. Missugune soodus tehing! Kui kombineerime Matteuse ja Luuka aruanded, mõistame, et Jumal hoolib isegi varblasest, kellel pole mingit väärtust. Või nagu üks autor on öelnud: „Isegi unustatud varblane on Jumalale kallis.“
Miks ei peaks siis Kristuse järelkäijad kartma? Sest nad on kindlasti rohkem väärt kui palju varblasi ja juukseid ning kui Jumal hoolitseb nende eest, võime kindlad olla, et meie pärast on Tal palju suurem hool.
Siin see siis ongi: kristlastena ei pea me kartma järgmisel kolmel põhjusel.
1. Igaviku kohtuotsused ajavad asjad korda ja parandavad ajaliku (Mt 10:26, 27).
2. Inimesed ei saa tõepoolest teha meile midagi, mis kahjustaks meid jäädavalt (salm 28).
3. Jumal hoolib igaühest meist, kaasa arvatud neist, kes näivad maailma ja isegi koguduse poolt unustatuna (salmid 29−31).
Me võime täna rõõmustada, et meil on Jumal, kes hoolib, Jumal, kes on võimas, Jumal, kes teeb kõik asjad lõpuks korda.
In English